Constanta on Rumeenia vanim püsivalt asustatud linn, mille asutamist arvatakse olevat 600. aasta kandis. Siin elab ligi 300 000 inimest, mis teeb sellest linnast suuruselt viienda Rumeenias. Constanta sadam on ligi 40 ruutkilomeetrise pindalaga suurim Musta mere sadam ja üks suurimaid Euroopas.
Constanta põhjapoolseimat osa nimetatakse Mamaiaks. See on 8 km pikkune ja kõigest 300 meetri laiune liivariba, mis piirneb ühelt poolt Siutghioli järve ja teiselt poolt Musta merega. Seda peetakse Rumeenia populaarsemaiks suvituskohaks. Tõepoolest kuuslime Bukarestis nii mõneltki kohalikult, et nad plaanivad nädalavahetuseks Mamaiasse sõita. Meie ajutine elamine Tomis Garden Apart-Hotellis asub selle liivariba keskel. Tomis on muide Constanta ajalooline nimi.
Lubasime endale peale väsitavat päeva pikka hommikut vaikse ärkamisega. Keetsime endale kohvi, tegime arvutis vajalikke asju ja läksime alles lõunast randa hommikusöögile. Et kell näitas juba ühte restorani sisse astudes 12:04, siis me hommikusöögiks omletti ei saanud menüüst tellida, sest selle pakkumine lõppes kell 12. Vot nii põhimõttekindlad on rumeenlased. Seda suhtumist oleme juba mitmelt poolt tunda saanud. Kasvõi eile selles restoranis, kus internetti ainult kasutada saime, sest keegi meie söögitellimust ei võtnud. Pöördusin mitme kõrvallaudu teenindanud inimese poole, küll ütles üks "I´ll spend You" (mõeldud tõenäoliselt sõna "send") või teine "Somebody is coming". Kõik nad vaatasid enne vastamist otsa ühele teenindussaalis ringikõndivale pisikesele tüdrukule, kelle poole me kõige alguses olime pöördunud ja ta oli meile juba öeldnud, et vabandust tema teenindamisega ei tegele. Nii palju siis teeninduskultuurist.
Seadsime sammud randa. Nii Vivi kui Raivo jaoks oli see esimest korda elus Musta mere ääres olla. Paratamatult tekib küsimus, et miks Musta merd just selle nimega kutsutakse, sest ei ole ta nii must midagi, hoopis rohekalt sinine. Tegelikult on sel merel palju teisi ajaloolisi nimesid ka, aga Mustaks mereks kutsutakse seda merd koos Punase, Valge ja Kollase merega. Ju ta siis on kõige tumedam võrreldes teiste meredega ja eks selleks annab põhjust ka tema sügavus, mis kõige sügavamas kohas on üle 2200 meetri. Musta mere ääres asub palju suuri linnu, lisaks Constantale ka Istanbul, Novorossisk, Odessa, Sotši, Jalta jne.
Meie tänane päev mööduski rannas päevitades, ujudes ja rannapromenaadil jalutades. Et meil kõige väiksema päiksekaitsefaktoriga kreem oli 30 (mida mul õnnestus paar korda ootamatult ka Raivole peale piserdada), siis keegi ennast ära ei põletanud.
Kõndisime mööda rannapromenaadi peaaegu kesklinna välja ja kohalike liikumise järgi leidsime endale ka söögikoha nimega Grill World. Otsime enamasti söögikohti selle järgi, mida soovitab tripadvisor või kus sööövad kohalikud. See oli igati mõnus söögikoht, hea grilliha ja mõistlike hidnadega, ainuke asi, et menüü on ainult rumeenia keels ja teenindaja ka väga inglise keelt ei rääkinud.
Tagasi hotelli sõitsime gondliga, kust avanes hea vaade Mamaiale ja Mustale merele.
Tagasi hotelli jõudes avastasime, et meid on röövitud. Rattad olid kenasti parklas, aga Alari ja Vivi toast kapi pealt oli 10 eurone kadunud. Riided kõik kenasti kapi peal ümber sätitud ja raha seal peal enam pole. Tõenäoliselt arvas koristaja, et me tema tööd nii väga hindame, et oleme selle eest nõus 45 lei suuruse jootraha jätma. Võrdluseks näiteks see, et 2016. aasta kevadel oli Rumeenia keskmine netopalk 2086 leid, mis võrdub 463 euroga. Alt retseptsioonist öeldi, et tegemist on eksitusega ja me saame selle raha kindlasti tagasi.
Sirutasime selga, lasime vett pähe voolata ja seadsime pimeduse saabudes sammud uuesti ranna poole. Korralikust õhtusöögist oli kõht täis ja süüa me väga suurelt ei plaaninud, soov oli aga istuda rannas ja niisama mereõhku nautida. Sellist kohta, aga kus vaikselt ranna ääres istuda ja juttu ajada, siin väga ei leidnud. Ikka on koht kas rannast liiga kaugel või muusika liiga vali. Istusime ühes baaris, kus muusika korra lakkas, oii kui hea vaikne oli.
No comments:
Post a Comment