Tšehhi reisi kokkuvõte

Märgid enne reisi tõotasid seiklusi. Rando ratas oli veel teisipäeval täiesti laiali, Alari rattal läks viimasle hetkel kett vahetamisele, Viviani rattal käisid lausa amordid remondis ja mu ratas oli veel reede õhtul täiesti lootusetus seisus. Rando ratas saadi kokku, ketivahetus käib kiirelt, kuidagi remonditi ka Viviani ratta amordid ära. Minu ratta kordasaamine on aga omaette uskumatu lugu. Neljapäeva hommikul helistada Motohoovi ja küsida kas nad saaksid mu ratta laupäevaks korda teha ja seda olukorras, kus pole teada, mis rattal viga on. Nagu Margus sel nädalavahetusel mulle ütles, et ma pole mitte ainult õnnesärgis sündinud, vaid lausa õnnetrussikutes. Tal on kuradima õigus!

Aitäh Jürile ja Margusele Motohoovist, kes uskusid, et mu ratast on võimalik veel enne reisi korda saada, Siimule, et oli nõus oma ratast mulle laenama, Andresele, kes õhurõhuanduri enneolematu kiirusega Tallinnast reede õhtuks ära tõi ja Raivole, kes mind Motohoovi vahet sõidutas.

Eriline vaprus ja austus Randole, et ta oma ratta Augustowi lähistel korda sai ja uskus oma rattasse ja leidis endas nii palju tahtmist ja vaimu tugevust, et sõitis meile üksinda läbi terve Poola, vihma ja tormi järele, kui me juba olime arvestanud kõige kehvemaga, et see ratas ei saa korda. 

Eriti tublid olid meil Raivo ja Vivian. Raivo tegi eksami kolmapäeval ja reedel tõi Andres ka ajutised load talle Tallinnast ära - selline kogemus kohe peale eksamit, ma ei usu, et oleksin suuteline olnud, sest algul on see ikka üsna väsitav. Vivian sai load eelmisel aastal. Seda kõike arvestades said nad väga hästi hakkama nii kiirteel kui järskudes kurvides, tõusudel ja langustel. Mõned Viviani ratta potsatamised - väiksed kriimud ja jala väänamised, aga õppetund ja areng on suur.

Andres oli meie grupi liim, tema jaoks oli kõige olulisem, et teeksime kõike koos grupina. Et kui oleme koos tulnud, siis teeme kõike koos. Seetõttu ta ei leidnud ka tahtmist grupi ees omas tempos sõita, seda võimalust kasutasime mõnel korral nii Alari kui Randoga. Ikka selleks, et kõik saaksid sellelt reisilt kõike, mida soovivad.

Alar oli kogu reisi positiivsus kuubis ja süstis seda teistelegi. Eriti suured tänud mulle GPSi hankimise eest, GPSides kaartide uuendamise eest ja reisi ajal trackide joonistamise eest.

Kogu reis ongi üks suur kompromisside tegemine ja teiste vajaduste enda omadest kõrgemale seadmine. Meie reis kulges väga rahulikus meeleolus, keegi kellelgi midagi halvasti ei öelnud, oli vaid sõbralikku meeskonda liitvat tögamist. Selle seltskonnaga läheks kindlasti veel reisile. Mõtted järgmiseks aastaks juba liiguvad ;)

Viviani kirjapandud mõtted leiab siit ja pildid siit.

Läbitud vahemaad ja kilomeetrid
18.07.2015 Tartu - Augustow                          670 km
19.07.2015 Augustow - Pec Pod Snieškou      781 km
20.07.2015 Pec Pod Snieškou - Praha             200 km
21.07.2015 Praha (rehvivahetus)                       40 km
22.07.2014 Praha - Karlovy Vary                    164 km
23.07.2014 Karlovy Vary ümbrus                   101 km
24.07.2015 Karlovy vary - Horni Vltavice      229 km
25.07.2015 Horni Vltavice - Cesky Krumlov  160 km
26.07.2015 Cesky Krumlov - Kutna Hora       195 km
27.07.2015 Kutna Hora - Adrspach           40+121 km
28.07.2015 Adrspach - Suwalki                       786 km
29.07.2015 Suwalki - Tartu                              641 km
Kokku                                                             4128 km

Kulutused
Kütus           300€
Majutused    220€
Muud kulud 300€
Kokku          820€

Tšehhi 12. päev - Suwalki - Tartu

Uni oli väga sügav, hea paks õhuline tekk peal värske suvine ööõhk läbi lahtise akna tuppa kandumas. Sellest hoolimata tuli varakult jalad alla saada. Saime õhtul hommikusöögi kella 8ks kaubelda - ikka selleks, et võimalikult varakult teele asuda ja mõistlikul ajal koju jõuda. Õnneks oli täna võrreldes eilsega sõita ainult 640 km. Saapad polnud ööga hoolimata täistopitud tualettpaberist ära kuivanud ja aitasin neil fööniga veidi kuivada. Raivo sai sokid fööniga hästi kuivaks, aga saapad jäidki natuke niiskeks.

Hommikusöögiks oli meile lausa laud kaetud, küll esilagu ainult 5le inimesele. Ju nad ei suutnud meid õhtul kokku lugeda kui ühtlase sumiseva sülemina saabusime. Kui õhtupimeduses saabusime, aimasime pimeduses järve lähedust. Hommikul avanes meie öömajast ilus vaade järvele.

Saime hotelli juurest 8:45 liikuma ja sõitsime otsejoones tanklasse, sest varasemalt teistele õhtutele kui oleme püüdnud õhtuti paagid hommikuks täis saada, me eile õhtul seda teha ei suutnud. Lihtsalt nii märg ja külm oli, ainus soov oli sooja ja kuiva kohta saada.

Ketid on saanud iga vihmaga säravpuhtaks, aga mida enam kilomeetreid koguneb, seda mustemaks ja kuivemaks ketid lähevad. Täna hommikul nägi üks kett välja selline.

Kettide õlitamine on meil käinud 5 ratta kaupa (ühel on pidev õlitus) ja nii on vähem meeles pidada, millal õlitada ja kolmekesi tööjaotus selline: esimene hoiab ratast jala peal, teine ajab ratast ja ketti ringi ning kolmas õlitab. Nii saavad 5 ratast kiirelt õlitatud.

 Kutna Hora lähistelt saadud õli kulus täna hommikul Rando rattale marjaks ära.

Üsna varsti kasvas meie reisiseltskond sõidu pealt 7-liikmeliseks, sest jõudsime järele ühele üksikule Läti numbrimärgiga tsiklile. Kui tekkis järjekordne vajadus tankida, võtsime eesmärgiks jõuda Panevežyse külje all oleva tanklasse. Enne sinna jõudmist jäime aga teeremondiks teele ülesseatud foori taga seisma. Nii sai Alar kohe motomehega juttu teha ja aru pärida kust tulek ja kuhu minek. Tuli välja, et mees oli väga väsinud, koju suundumas, tulnud üksinda Islandilt, aga väga rõõmus silm säramas, statiivid tagakohvril turritamas, sest käis seal pilte tegemas. Sinna tahaks ise ka väga väga minna, just eriti pildistamise eesmärgiga. Meie reisiseltskonna liitumine tema reisi teekonna viimase otsaga, teda ei häirinud, vaid vastupidi tegi tal meele veel paremaks. Ükskõik millises maailma otsas, motoinimesed hoiavad kokku, see teeb südame soojaks.

Lehvitasime eemalduvale motomehele ja tegime kiire tankimise endale ja ratastele. Visiirid puhtaks ning sõitsime ka samas suunas edasi.

Peale Riia ringi ja enne Valga poole keeramist lõime Andresega nukid kokku ja lasime ta üksi Tallinna poole liikuma. Algul oli mõte, et kui kell palju on, siis teeb Andres Tartus vahepeatuse koos ööbimisega, aga olime kenasti edenenud ning nii säästis ta100 km sõitu. Mul rattal oli jälle paak tühi, aga et vihma sadas nagu oavarrest, tegime peatuse, kus lubasime endalegi sooja juua. Üsna pea jäi ka vihm vaiksemaks.

Veidi peale seitset õhtul jõudsime koju. Puhast sõiduaega oli 8 tundi. Reis selleks korraks läbi.