Uni oli väga sügav, hea paks õhuline tekk peal värske suvine ööõhk läbi lahtise akna tuppa kandumas. Sellest hoolimata tuli varakult jalad alla saada. Saime õhtul hommikusöögi kella 8ks kaubelda - ikka selleks, et võimalikult varakult teele asuda ja mõistlikul ajal koju jõuda. Õnneks oli täna võrreldes eilsega sõita ainult 640 km. Saapad polnud ööga hoolimata täistopitud tualettpaberist ära kuivanud ja aitasin neil fööniga veidi kuivada. Raivo sai sokid fööniga hästi kuivaks, aga saapad jäidki natuke niiskeks.
Hommikusöögiks oli meile lausa laud kaetud, küll esilagu ainult 5le inimesele. Ju nad ei suutnud meid õhtul kokku lugeda kui ühtlase sumiseva sülemina saabusime. Kui õhtupimeduses saabusime, aimasime pimeduses järve lähedust. Hommikul avanes meie öömajast ilus vaade järvele.
Saime hotelli juurest 8:45 liikuma ja sõitsime otsejoones tanklasse, sest varasemalt teistele õhtutele kui oleme püüdnud õhtuti paagid hommikuks täis saada, me eile õhtul seda teha ei suutnud. Lihtsalt nii märg ja külm oli, ainus soov oli sooja ja kuiva kohta saada.
Ketid on saanud iga vihmaga säravpuhtaks, aga mida enam kilomeetreid koguneb, seda mustemaks ja kuivemaks ketid lähevad. Täna hommikul nägi üks kett välja selline.
Kettide õlitamine on meil käinud 5 ratta kaupa (ühel on pidev õlitus) ja nii on vähem meeles pidada, millal õlitada ja kolmekesi tööjaotus selline: esimene hoiab ratast jala peal, teine ajab ratast ja ketti ringi ning kolmas õlitab. Nii saavad 5 ratast kiirelt õlitatud.
Kutna Hora lähistelt saadud õli kulus täna hommikul Rando rattale marjaks ära.
Üsna varsti kasvas meie reisiseltskond sõidu pealt 7-liikmeliseks, sest jõudsime järele ühele üksikule Läti numbrimärgiga tsiklile. Kui tekkis järjekordne vajadus tankida, võtsime eesmärgiks jõuda Panevežyse külje all oleva tanklasse. Enne sinna jõudmist jäime aga teeremondiks teele ülesseatud foori taga seisma. Nii sai Alar kohe motomehega juttu teha ja aru pärida kust tulek ja kuhu minek. Tuli välja, et mees oli väga väsinud, koju suundumas, tulnud üksinda Islandilt, aga väga rõõmus silm säramas, statiivid tagakohvril turritamas, sest käis seal pilte tegemas. Sinna tahaks ise ka väga väga minna, just eriti pildistamise eesmärgiga. Meie reisiseltskonna liitumine tema reisi teekonna viimase otsaga, teda ei häirinud, vaid vastupidi tegi tal meele veel paremaks. Ükskõik millises maailma otsas, motoinimesed hoiavad kokku, see teeb südame soojaks.
Lehvitasime eemalduvale motomehele ja tegime kiire tankimise endale ja ratastele. Visiirid puhtaks ning sõitsime ka samas suunas edasi.
Peale Riia ringi ja enne Valga poole keeramist lõime Andresega nukid kokku ja lasime ta üksi Tallinna poole liikuma. Algul oli mõte, et kui kell palju on, siis teeb Andres Tartus vahepeatuse koos ööbimisega, aga olime kenasti edenenud ning nii säästis ta100 km sõitu. Mul rattal oli jälle paak tühi, aga et vihma sadas nagu oavarrest, tegime peatuse, kus lubasime endalegi sooja juua. Üsna pea jäi ka vihm vaiksemaks.
Veidi peale seitset õhtul jõudsime koju. Puhast sõiduaega oli 8 tundi. Reis selleks korraks läbi.
No comments:
Post a Comment