Peale ärkamist võeti sihiks ühe hea hommikukohvi ja hommikusöögi saamine. Läksime oma majast üle tee ja seal ta kohe oligi - Must meri, mida minu silmad esimest korda nägid. Mere ääres lõid mehed aega surnuks kohalike seas populaarse mängu mängimisega ning kala püüdmisega, hoolimata sellest, et tegemist on tööpäevaga. Üldiselt ongi Gruusias tööjaotus naiste ja meeste vahel selliselt jaotatud, et naised kantseldavad lapsi, teevad süüa, käivad tööl ja hoolitsevad kodu eest ning meestele jääb siis kõik muu ehk siis teha mitte midagi.
Kohe mere ääres oli ridamisi kohvikuid. Teades, et meie mõistes hea kohvi, ei ole nende mõistes hea kohvi, küsisime millist kohvi neil on - Nescafed ehk lahustuvat kohvi. Täname, ei! Järgmises kohas nägime leti ääres kohvimasinat ning istusime välja vaadet nautima. Saime menüüst oma hommikueined tellitudning kui oli aeg kohvi käest, siis oli valikus Nescafe või Türgi kohv. Vabandust, tühistage palun tellimus! Liikusime mööda bulevaardi edasi ning küsisime ühest kohvikust kas neil piimaga kohvi on? Teenindaja tegi suured silmad ja küsis üle kas me tõesti tahame kohvi peale piima panna? Peale seda kui me kinnitasime, et tõesti tahaks, ütles teenindaja, et nemad küll sellist kohvi ei tee ning liikus ise selle saatel kohviku tagaruumi teistega koos meie kentsaka soovi üle nalja heitma. Viimases kohas siiski sai tellida erinevaid kohvisid ning kui ma tellisin jääkohvi, mis muidu hea maitses, siis see oli siin Nescafe sees hulpiva jäätisepalliga jook, mida toodi muidugi jälle üks rohkem.
Meie elamine Batumis Gogebashvili tänaval:
Peale hommikusööki läksid Tarmo, Kristi ja Kiku randa, ma jäin pesu pesema ja Ahti tsiklit parandama. Kohe meie maja kõrval sama aia sees oli generaatorite remont, kus tööd tehti ka laupäevasel päeval, sest tööd oli palju. See on hea näide sellest, et kui oled spetsialist ja midagi ikka oskad, siis ei pea aega rannas kala püüdmisega surnuks lööma. Kui Ahti ratta laiali lammutas, tuli mees kaema, et mis ta teeb. Omavahel saadi kaubale laadija kontaktide osas ning tee peal töötamast lakanud bensupumba lahtitulnud joote jootmises. Ahti näitas kust vaja joota ning mees läks ja tegi kohe ära. Kohapeal proovides tundus täitsa töötavat.
Sel ajal kui pesu pesi ja Ahti ratast remontis, käisin veel korra samas kohvikus, kus hommikust sõime. Seal levinud WiFit kasutades sain vaadata kui kaugel meist botaanikaaed on. Selgus, et 8 km ja veidi peale. Selge, siis jalgsi sinna ei lähe.
Ka bulevaardil kohtame kontraste - mereäärne osa on viimase detailini üles vuntsitud, aga juba üks tänavavahe sissepoole ja seal on meie mõistes paneelmajad, puidust kohe kokku kukkumas barakid ning pesud kuivavad üle rõdu serva. Justnagu meie tagasihoidliku plekkmaja värav, mis bulevaardist vaid paarikümnemeetri kaugusel kangi alt läbi minnes.
Siiski on tegemist Miamiliku kuurortiga, kuhu tulevad suveks puhkama Gruusia rikkaimad inimesed.
Üsna palju kohtas ameerika numbrimärgiga autosid, millesse oli "osavalt" ära mahutatud kohalik tavaline numbrimärk - mitte, et neid teises formaadis poleks, vaid nii sai ka.
Leidsime 4x4 foorumi matkajad juhuslikult tänava peal kõndides üles. Hiljem kuulsime kuidas teised olid neid rannas juhuslikult kohanud.
Gruusias müüakse kortereid ilma viimistluseta, seega kui saad korteri kätte, võid ise otsustada, millise rõdu ka kui kaugele selle ehitad.
Selles araabia stiilis kortermajas olid korterid müügil. Kui tavalise uberiku ruutmeeter maksab siin 1000 - 1500 €, siis ei hakanud uurimagi kui palju selles hind oli.
No comments:
Post a Comment