Kogunesime laupäeva 19. juuli õhtul Tarmo juurde, et veel viimased asjad ratastele paigutada, Vana Tallinnad (kui hea maksevahend) rataste vahel ära jagada, koos saunas käia ja varakult magama minna. Minu lisandumisega tekkinud raskus sai jaotatud selliselt, et mu asjad on Tarmo kui suurema mahutavusega ratta peal, aga ise istun Ahti kui kergema ja tugevama ratta peal.
Sel ajal kui Kiku oma rattal sidurit parandas, juhtusin enda passis silmama, et Venemaa transiidiks on märgitud 6 päeva. Toas olid teiste passid laual ning piilusin sisse ja avastasin jubedusega, et neil on sama koha peale 10 päeva märgitud. Muidugi, kuidas ma ei taipanud Oikumenas kohe kontrollida, et kas mulle ka 5 päevase transiidi erisus tehti või mitte. Veidi kogusin julgust ja siis mainisin vaikselt Tarmole oma avastust. Kristi kuulis ka seda ning teatas kiirelt sellest ka Kikule ja Ahtile. Sellega olin ära rikkunud teiste plaani rahulikult läbi Venemaa Gruusia poole kulgeda. Õnneks võtsid teised reisikaaslased halba uudist rahulikult. Niipalju sai plaani muudetud, et polnud mõtet nii varakult minekut sättida kui esialgu plaanitud - kui piiripunkt on avatud ainult teatud kellani, siis satume sinna just sel ajal kui see suletud on ning nii võib tahtmatult viisarežiimi rikkuda.
Tarmo oli meile teinud vestid kirjaga Carrot Racing Estonia. Carrot siis sellepärast et KTMid on oranžid nagu porgandid s.h. Tarmo oma mis pealt on küll elektrisinine, aga seest tegelikult ikkagi porgand ;)
Startisime 20. juuli hommikul Tartu lähistelt Luhamaa piiri poole 9:15. Piirile jõudsime veidi enne kella 11. Eesti poolel läks kiiresti, tuli vaid tasuda piiritoimingute jaoks sümboolne summa. Vene piiril läks aga migratsiooni- ja sõiduki läbiveo pabereid täites kauem aega ning Venemaale sisenesime kella 14 ajal. Esimene tankimine Venemaal ja juba ütlevad, et kaardiga maksta ei saa. Sularaha läks käiku ja nii mitmed järgmised tankimised.
No comments:
Post a Comment