Reisini on jäänud veel loetud päevad. Ettevalmistusi selleks aga on tehtud juba detsembrist saadik. Kõige suurem ettevalmistus oli vana ratta korda tegemine ja uue ratta hankimine. Peale esimest reisi teadsin, et oma Suuzuga ma enam nii kaugele minna ei taha. Põhjuseks ikka see Suuzu mure kütte kättesaamisega, lisaks asjaolu, et ta on karburaatoriga ratas, mis mägedes hõreda õhuga veidi jõudu kaotab ning et tegemist on ridamootoriga, mille käigud on lühikesed.
Uueks rattaks sai V2 mootoriga Aprilia Dorsoduro 750 aka Dorsik, mis tuli minu juurde märtsi alguses. Siis oli garaažis korraga 3 ratast: Suuzu, Dorsik ja venna V-Strom. Suuzu jääb Dorsiku varju:
Praeguseks olen temaga endalegi üllauseks juba 5500 km läbi sõitnud sh kaks moto survivali koolitust läbi teinud. Iga kilomeetriga saab ratas järjest armsamaks ning peab tõdema, et see kohe on minu ratas. Nii arvestades tema mootorist tulenevaid omadusi, tema laiast lenksust tulenevat head manööverdusvõimet, tema kergust, ka tema kõrgusest tulenev hea nähtavus endast ette- ja tahapoole kui ka loomulikult tema Itaalia disaini ja mis kõige olulisem - sobivust minu kehaehitusega. Suuzuga jäid istmikul pikal sõidul mingid luud valusaks ja jalad hakkasid verevarustuse häire tõttu surisema. Dorsiku puhul küsiti kohe, et kuule see on ikka kõva sadul, kuhu sa sellega nii sõita kavatsed. Ei mingit probleemi, küsimus pole mitte sadula pehmuses, vaid tema kujus ja jaotuses minu istmikuga. Eestis olen sel aastal saanud kaks korda Haapsalus käia, kus üks ots on ligi 300 km - ei mingit probleemi. Ei siiski, üks probleem on :) Dorsik on pisike ja kärme itaallanna, tema tahab tihti tankida, sest paak on kõigest 12 liitrit! Kui keegi mind tögada tahab, siis küsib, et kas mul benssu on või et mis sa tanklas teed, aaa, õige sul on ju paak nii väike :) Samas saab selle kogusega ökonoomselt maanteel vurades 200 km täis ja no iga 200 km pealt tahaks juba isegi veidi tankida ja jalga sirutada. Seega mingit lisapaaki ma talle muretsenud ei ole.
Küll aga on reisi eelduseks see, et peaks olema võimalik vajalikke asju kaasa võtta. Selleks sai talle juba jaanuaris tehingut tehes ära tellitud kohvriraam, mis jõudsin juuli alguses ka lõpuks minuni. Siis pidin südame kõvaks tegema ja Dorsiku sabaplastikutesse augud tegema, sest kohvriraam kinnitus saba all olevatesse spetsiaalsetesse kinnitusaukudesse.
Selline on Dorsik koos kohvriga. Pisike hirm oli, et rikun oma kohvripaigutusega itaallaste vaevanähtud disaini ära, aga ei, ütleks, et hoopis lisas juurde. Just eriti suurust ja enam ei narrita, et mis ma jalgrattaga ringi sõidan :) Sõber Tarmo veel küsis, et kas kui ma eelmisel aastal kohvrit ostsin, juba siis mõtlesin, et peaks olema selline musta ja hõbedasega kohver, et nii täpselt Dorsikule värvi poolest sobib? Jah, muidugi, ma ei teadnud siis Dorsikutest veel midagi :D
Eelmisel aastal oli peamiseks väljakutseks kuidas oma elektritarbijaid laadida. Sel aastal otsustasin ka enda rattale laadija peale panna. Käisin Motohoovis ja rääkisin millist tahaks ja siis ostu ei teinud, sest väga need variandid ei sobinud. Järgmisel päeval aga helistas Erik tagasi ja ütles, et täna tuli täpselt selline asi, mida ma otsisin ja et ta saadab sellest mille pildi ning paneb selle kõrvale. Järgmisel päeval läksin järgi ja tõesti õige asi. Ilma sigaretisüütaja ja USB adapterita kohe valmis 12V USB laadija. Peal oli ka kell, et oleks ka kate peal, aga nii kui ma tööle jõudsin harutasin ma liigsed asjad küljest ära, sest liigseid asju ja raskust pole vaja.
Veidi tinutamist ja oli ka lüliti vahel, et juhuks kui peaks toimuma mingi tarbimine laadijal enda poolt, et ta siis tsikli seistes selle akut tühjaks ei tõmbaks.
Lisaks tehti esmaspäeval korda esiamordid, sest parem esimene amort lekkis päris tugevalt. Seda tööd ma ise ei oska teha, seepärast tegi selle korda Motohoovist Margus. Lisaks ostsin sealt ka kiivrile uue visiiri, mille peale andis Leo hea hinnaga peale ka sisemise peegelduskattega visiiri. Nüüd näen sõita ka! Vasakul vana ja paremal uus visiir:
Teisipäeva õhtul sai lisatud grammike jahutusvedelikku, paigaldasin laadija ning said vahetatud ka õli ja õlifilter. Abiks Andrei ja Devon ning moraalselt olid toeks Sergei ja Raido. Devon palus, et ma järgmine kord seda tööd tema töökojas teeks, et võin ise teha, aga olemas on õlifitri võti ja õige padrunvõti ning koht kuhu ka vana õli valada, mitte nagu mina, kes sellest pool maha valas :(
Minu võtmete komplekt lõppes ära 21se padrunvõtme juures, aga vaja oli 22 võtit. Kõne emale ja oligi olemas :)
Aitäh Taivole, kes aitas seda ratast hankida, Ahtile kes vahetas kohe peale ratta kättesaamist õli, õlifiltri, jahutusvedeliku, pidurivedeliku, õhufiltri, küünlad, hankis laadijale lüliti ja tõi lisa laadijaotsa, isale, kes aitas Dorsiku plastikustesse ja vaheplaati augud teha ning tõi nr 22 padrunvõtme, emale, kes otsis nr 22 padrunivõtme, Erikule, kes hankis USB laadija, Margusele, kes amordid korda tegi, Leole ja Jürile, kes aitasid leti tagant visiiride ja õlifiltriga, Andreile, kes aitas lülitit tinutada ja õli vahetada ning Devonile, kes kritiseeris USB laadija hinda, lüliti paigutust ning kes lubas järgmise õlivahetuse oma töökojas teha.
No comments:
Post a Comment