10. päev Maribor (Sloveenia) - Karvina (Tšehhi)

Täna alustasime 10:30 sõitu Mariborist Sloveeniast, kell 11 jõudsime Austriasse, sealt edasi kella 16 paiku Slovakkiasse ja õhtul peale 18 Tšehhi, kokku ületades 3 korda piiri. Arvestades, et Horvaatia piirist Maribori on 42 km ja Karvinast Poola piirini 20 km, siis pisikese pingutuse korral on võimalik ühe päevaga Horvaatiast Poola sõita :) Noh ja kaugel see Poola ka kodust siis on? Sõbrad ma ütlen teile, et see Horvaatia pole nii kaugel kui tundub!

Põhjus, miks me Mariborist hoolimata varasest ärkamisest nii hilja välja jõudsime oli see, et Martin ajas mind täna üles kahe uudisega. Küsisin, et kas üks on hea ja teine halb? Ei, mõlemad on halvad! Üks on see, e vihma sajab ja teine see, et Dorsiku tagarehv on täitsa tühi. Jäta veel Dorsik koos Paniga kohvikusse, hommikuks on endal rehvi tühjaks kohvitanud!

Et rehv maast lahti saada, pani Martin ühe ballooni õhku sisse. Auk on aga paras pirakas! Pansioni peremees oli nii armas, et otsis meile nii jalgratta- kui autopumba ja andis juhised kuidas rehviparandusse jõuda. Pumpamisest oli vähe! Siis meenus peremehel, et kolm maja edasi on ju KTMi esindus. Seal saime rehvile nii palju õhku sisse, et sõita kolm foorivahet edasi ja sealt paremale juba leidsimegi Dereki rehviparanduse. Juba eelmisel aastal mõtlesin, et mis teenus see tee ääres palju reklaamitud "vulkanizacija" on, nüüd sain teada, et minulgi läheb seda teenust vaja. Dorsik oli seal suurte abivajajate kõrval nagu värske tuuleõhk, kolm meest tegeles rehvi parandamisega. Rehv on keskelt nii õhukeseks kulunud, et pisike klaasikild tekitas juba rehvile augu. Õnneks olid asjatundjad mehed, eriti töökoja omanik ise, kes küll sel hooajal palava! ilma tõttu ainul 1500 km oma R6ga sõitnud. Soovis meile head ja ohutut teed :)

 Tee peal nägin ühte Eesti rekkat, kelle juhiga kenasti üksteist tervitasime. Tore on ju kui eestlased võõrsil kokku hoiavad. Eile nägime ka ühte pruune inimesi sisaldavat Eesti autot peale Horvaatia piiriületust, Martin lasi signaali ja ma lehvitasin, aga nad vist hoopis kohkusid :) Ka Slovakkia tsiklipolitseinikud oli nii kenad, et tõstsid täna "käppa" ja "pulgakommi" juba enne kui ma neid märgata jõudsin ja mitte selleks, et meid kinni pidada vaid tõesti lihtsalt tervitada. Kui kiirteel väga ei näe kedagi üksteist tervitamas, siis Karvinas tervitas meid üks kohalik tsiklimees selliselt, et tõstis mõlemad käes sirgelt üles ja lehvitas. Kui kena vastuvõtt!

Austrias sõites oli jahe, et tahtsime lisaks vihmariietele veel voodrid alla panna, aga tanklas inimesed liikusid ringi suveriietes ja tankla servas kasvas virsikupuu. Panin jopele voodri ja võtsin vihmapüksid ära, nii oli täpselt paras sõita.

 Täna sai Dorsikul vahetult enne Tšehhi jõudmist 20 tuhat kilomeetrit täis. Mulle kui numbriinimesele oli huvitav seegi, et kella 6:54 ajal vaatasin kella ja selleks ajaks olime sõitnud 565,5 km ja sõita oli veel 65 km ja kokku oleme täna õhtuse seisuga läbinud 4654 km.

 Kui olime ennast jälle Darkovi hotelli sisse seadnud ja soojad duššid kätte saanud, võtsime restoranis endale vaadiõlled ja praed ligi. Kahe inimese õhtusöök ja 6 0,5 liitrist õlut läks kokku 24€.

 Eile õhtul saatis Martin mulle pildi sellest, kuidas Horvaatias Medulinis oli keegi oma ratta kõrvale magamiskotti magama jäänud. No leidub ikka veidrikke!

Homme plaanime jõuda Supilinna ehk Szyplinskysse, mis tähendab, et tuleb samuti üle 600 km päev nagu täna, kus läbisime 7 tunni ja 12 minutiga 636 km, keskmine sõidukiirus 88 km/h, keskmine kütusekulu 4,4 l/100 km.