8. päev Medulin (Horvaatia) - Split (Horvaatia)

Ärkasin täna selle peale, et Martin tõmbas telgi lukku kinni ja jälgisin eemalt, et mis ta edasi teeb. Võttis telgil pealmise katte maha - selge pakib asju. Mõtlesin et kas saab veel veidi magada või on kell juba nii palju, et peaks ka üles tõusma. Kell on pool 8. Ma olin ööseks ratta kõrvale magama jäänud ja oleks saanud hoolimata Martini telgipakkimisest edasi magada, aga otsustasin siiski üles tulla.

8:20 sõitsime kämpingust välja Rijeka poole, et sealt edasi Spliti sõita. Valida oli meil kahe tee vahel - kas mööda rannikut tavalist teed mööda või mööda kiirteed? Mööda kiirteed on 30 km pikem tee, kuid mööda rannikut 3 tundi pikem tee. Polnud kahtlustki, et kui me tahame täna randa ka jõuda, siis tuleb ikka kiirtee valida.

Juba enne reisi oli kahtlane, et kuhu kaob Dorsiku jahutusvedelik. Enne reisi sai ilusti normi pandud, aga täna lausa alla miinimumi langenud. See on paha, Dorsik vajaks mahla juurde. Vaatasin juba paar päeva vare tanklatest, aga sealt müüdi liitrist kontsentraati koos liitrise destveega. Mida ma teen 2 liirti jahutusvedelikuga? Rijekasse jõudes lasime GPSil otsida endale auto remonditöökoda. Sattusime algul taaskord jahutusvedeliku müüja juurde, kuid üle tee oli Volkswageni ametlik esindus ja teenindus. Küsisin algul ühe mehe käest, et kas on võimalik, et ma saaksin lihtsalt natuke. Eee, ei tea, meil siin kas üldse on, no minge küsige seal viimane uks vasakut kätt. Seal pisteti ka liitrine pudel pihku. Suure seletamise peale sai poiss leti taga aru, et mida ma autoteenindusest mootorrattale tahan. Tõin ratta ukse ette, valasin ise normini, arve 12 kuunat ehk 1,7€. Tipp-topp! Isegi ametlik arve anti Dorsikule Rijeka Volkswageni teenindusest kaasa :)

Et me liikusime täna ainult mööda kiirteid, siis on teekonnalt pildid jällegi ainult tanklates. Siiski võiks ühe tänas tankla välja tuua, nii ilusas kohas olevat tanklat pole ma varem näinud, nagu maailma serval ripuks.

Kell 15:30 jõudsime Spliti, kus me veidi GPSi "abiga" tiirutasime, aga jõudsime kella 16ks meie jaoks Martini tuttavate poolt kinnipandud hosteli juurde. Rattad lubati maja ette hoovi ajada. Hiljem kõndis üks Eesti pere juhuslikult sellest hostelist mööda ja oli endale ka sellesse kohti nõudnud. Ikkagi juba ühed eestlased ees. Ju nad märkasid Eesti numbrimärkidega ja sini-must-valgete lippudega rattaid maja ees.

 Minu jaoks on see esimene kord hostelis viibida ja see on päris huvitav. Näiteks pead sa arvestama kasvõi sellega, et sa ei libastuks kui su naaber on juhuslikult oma päevituskreemi purgi keset tuba unustanud :) Praegu näiteks minu nari alumine naaber köhib, huvitav kas ta on külma saanud. Keegi norskab, tundub, et tuleb Martini poolt :) Muidu on tegemist väga hubaste puhaste ruumidega ja ka perenaine on tore, seda soovitavad ka teisedki.

 Mul ka toredad värvilised riided seljas nagu tõelisele hippile kohane! Läksime randa.

  See, mis rannas toimus, oli alguses isegi veidi ehmatav. Astud tänavalt ümber nurga ja järsku vaatab sulle vastu rand, mis paksult inimesi täis. Saime ka oma rannalinad kuskile nurga peale poetada, ega ruumi just palju polnud. Natuke aega harjumist ja olid nagu oma - käisid muudkui ujumas, nautisid päikest ja vahtisid inimesi. Mõned neist tantsid treeneri juhendamisel..

 Õhtupoole tegime jalutuskäigu Spliti vanalinnas, kus saab jällegi näha Rooma impeeriumist jäänud varemeid. Päris igalepoole täna ei saanud, sest kontserdi tarbeks oli osa kinni pandud.

Viimased paar tundi tänasest päevast võõrustas meid armas Eesti - Horvaatia perekond, kes peavadki seda hostelit ja väga populaarset pitsarestorani rannas. Homme hakkame tagasi kodupoole liikuma.