Eile õhtupoolikul külastasime Cesky Krumlovit, mis on UNESCO maailmapärandisse kantud linn. Seda hakati ehitama juba 13.sajandil ning ta asub Vlatav jõe käänul. Linna kohal kõrgub samanimeline kindlus, mille väravaid valvavad karud. Õnneks nad meie sissepääsu seekord ei takistanud.
Hommikul kui kellakägu kümnedat korda "kuku" oli öelnud, istusime me ratastele. Tanklas avastasin, et mu rattal on esilaterna pirn läbi põlenud. Lisaks otsime koos Randoga juba mitmendat päeva tilgakest õli. Rando ratas ikka aegajalt natuke turtsub, sest me ei ole siiani leidnud küünlajuhet. Andrese rattal üks suunatuli ei põle. Kokkuvõttes ei midagi sellist, mis edasi ei laseks sõita.
Et Cesky Krumlovisse ei olnud ülemäära palju maad, tegi Alar meile ka tänasekski kurvilise teekonna. Olime väga lähedal Saksamaale ja Austriale, seetõttu oli idee sõita nende piiride ristumiskohta. Päädis see aga sellega, et kuigi sõita oleks saanud, oli mitmes kohas keelumärk ees. Mis seal siis ikka, sõidame siis mööda teekonda edasi.
Lõuna ajal olime Austrias ja tegime Bad Leonfeldenis lõunasöögi, kus tüdrukuteõhtu pidavad tüdrukud tahtsid, et Andres ennast paljaks kooriks ja mingiks nende poolt etteantud tegelaseks kehastuks. Andres arvas, et ta on juba tsiklimeheks kehastunud ning õige tsiklimees ju riided seljast ära ei võta. Lõunasöögiks võtsime ikka klassikalist Viini šnitslit ja õunastruudlit. Kirjutasin sealt oma Austria kolleegile, sest ta oli arvanud, et liitub meiega Cesky Krumlovis.
Juba kella 15ks jõudsime Cesky Krumlovisse, õigemini selle kõrvalkülla Srnini, kus oli meie öömaja. Maja on väljast ja seest väga korras ja värskelt remonditud, aias on bassein ja muru on niidetud. Maja kõrval on aga laut ja lehmad, sõnnikuhunnik, kõikjal levib tugev sõnnikuhais ning aknast lendavad sisse mingid kärbsed. Öösel voodist leidsin vähemalt kaks pisemat mõõtu mardikat. Isegi toavõti on kitse kõrvamärgi külge pandud.
Sõitsime oma öömajja Srnini läbi Cesky Krumlovi, seetõttu ei tundunud meile see maa eriti pikk. Võtsime seetõttu maa uuesti jalgsi ette. Tee peale jäid mõned graffitid ja kasiinod. Õhtul kui Alar ja Vivian ka linna olid jõudnud ning meil käigud tehtud, püüdsime takso kinni, ta ütles, et tuleb 5 minuti pärast tagasi. Ta tuli 10 minuti pärast tagasi, aga taksohinnad olid tagaakna pealt kaudunud. Küsisime, mis kilomeetri hind on või mis hinnaga Srnini saaks. Esialgne hind 250 krooni, vähenadtud hind 150, aga pidasime eestlasliku jonniga seda hinda kõrgeks ja nii kõndsime veel 5 kilomeetrit tagasi Srnini. Magama saime kesköö ajal.
Alar ja Raivo käisid eile esimest korda Austrias.
No comments:
Post a Comment