Eile hommikul võtsime Saksamaalt suuna Austria poole, kus plaanisime jõuda Großglocknerisse. Nii palju kui kuulnud oleme, siis sinna ei ole ka keset suve alati võimalik saada, sest teed kulgevad seal üle 2 km kõrgusel ning siis võib teedel lund olla. Tsikliga lume peal sõita aga ei ole võimalik. Meil aga oli õnne ning saime üles ja ka bikerspointi. Vaated olid sõna otseses mõttes ahhetama panevad, kas ma tõesti sõidan sellises kohas, on see reaalne, mida ma näen.
Enne Itaaliasse jõudmist ütles meie reisijuht: "Me peame veidi tagasi vist minema..." "Kas me oleme kogemata Itaaliasse jõudnud?", küsisin ma. Põhjus on selles, et Austrias on kütus odavam kui Itaalias ning kõik Austria piiri ääres olevad tanklad olid autosid paksult täis. Ent siiski me tagasi ei pidanud sõitma, vaid saime ka paagid Austria kütust täis tankida.
Kella 16 ajal jõudsime Itaaliasse ja jälle tekkis mu pähe mõte, et kas tõesti ma sõitsin ise oma Suuzuga siia Itaaliasse, mis on minu üks lemmikumaid sihtkohti. Et ilm kiskus pilviseks ja sajuseks, tegime mõned põiked Dolomiitidesse, aga vaated ei olnud peale Großglockneri nägemist enam eriti ahvatlevad. Hellitatud silmad eks! Lago Di Landro.
Kella 16 ajal jõudsime Itaaliasse ja jälle tekkis mu pähe mõte, et kas tõesti ma sõitsin ise oma Suuzuga siia Itaaliasse, mis on minu üks lemmikumaid sihtkohti. Et ilm kiskus pilviseks ja sajuseks, tegime mõned põiked Dolomiitidesse, aga vaated ei olnud peale Großglockneri nägemist enam eriti ahvatlevad. Hellitatud silmad eks! Lago Di Landro.
Dolomiitides proovisin ma ka, et kuidas on ratta pealt ära tulles tasakesi vajudes ratas külili panna. Sel ajal kui teised kaarti ja GPSi uurides uut marsruuti paika panid, mõistatasin, et miks ma kukkusin kuni proovisin samas kohas ka selle maapinna oma tagumikuga ära ;) Teised tõstsid pead tõstmata silmad kaardilt kommentaaridega minu suunas: "Ehk püüaks ikka püsti püsida..."
Et kell tiksus juba õhtutunde ja plaan oli Sloveeniasse jõuda, otsustasime Marmoladas sõitmise teiseks korraks jättta. Seda, et me Sloveeniasse ei jõua, pidime ka üsna varsti nentima. Õnneks eksisime ära Tolmezzosse, kus üks Itaalia seltskond pidu pidas. Saime nende käest küsida, et kas siin kandis kämpinguid ka on. Kohe läks lahti vali ja kiire itaaliakeelne seletamine, küsiti kas tahame järve või mägesid ning meile anti paberil kämpingu nimi. Võtsime sunna Lago Di Cavazzo äärde ning 5 mnuti pärast olimegi kohal. Hmm, järv on ja nendest pidevalt ümber kõrguvatest mägedest ei ole ju ka kuidagi võimalik lahti saada, seega saime mõlemad. Olin meeldivalt üllatunud, väga viisakas vastuvõtt, mõistlikud hinnad ja puhtad sanitaartingimused. Poisid panid telgi püsti, ma tegin süüa, peale seda viisime oma elektrisöödikud sööma ning ajasime kämpingu mändzeriga paar sõna juttu.
Nüüd naudin hommikust sooja päikest kohviku ees, maitsev piimakohvi ja värsked croissantid söödud, poisid pildistavad järve ja ma kasutan interneti võimalust. Läbinud oleme üle 3000 km. Täna plaanime jõuda oma sihtkohta Aadria mere äärde Pulasse Horvaatias.
No comments:
Post a Comment