Eile hommikul hakkasime peale hommikusööki liikuma Austria poole. Austrias hakkasime peale ühte mahamagatud pööret tagasipööret tegema ja siis otsustas üks ratastest, et tema tahab keset langust asfaldit natuke lähemalt vaadata. Tulemuseks ônneks ainult paigast nihkunud suunatuli ja kriimustatud peegel. Peale seda suunas GPS meid kruusateele, juhuu!!! Pool tundi hiljem mägedes peatust tehes, olin mina kuumusest lödiks muutunud, ei suutnud languse peal külgjalga korralikult alla panna ning eemaldusin rattast koos rattaga. Hiljem Mariezellis magasin eessôitja pidurduse maha, mille peale sidevahenditest kostus ainult täishäälikuid "Eee, eeee, eeeee...!!!" Selle tulemuseks Ducati kriimustatud küljekohver ja minult teibituuninguga suunatuli :)
Sidevahendeid oleme nii tundma ôppinud, et nüüd oskame 3 ScalaRiderit omavahel juba ära ühendada. Muidu oli nii, et üks on kurt ja teine tumm, ma kuulsin mis teised räägivad, aga ise kaasa rääkida ei saanud, teine reisikaaslane sai rääkida, aga ei kuulnud kas keegi teda kuuleb ka. Uue generatsiooni G9 küll tarbib tiba rohkem voolu ja kipub päeva lôppedes seetôttu veidi varem levist välja minema.
Tervisest niipalju, et Poolas tômbas esimesel ööl sääremari krampi, kuid ônneks olid mul ettenägelikult magneesiumitabletid kaasa vôetud. Istmik ei ole nii valus kui juttude järgi kartsin. Enne reisi ônnestus mul vasakusse silma mingi pôletik hankida, mistôttu esimestel päevadel ma piirdusin läätsede asemel prillide kandmisega. Eile ja täna kandsin läätsi ning silmad kannatavad ilusti ära. Tüütu on prillidega, sest need tuleb viimasena pähe panna ja esimesena ära vôtta, kui kiivrit pähe vôi peast ära vôtta. Lisaks on veel päiksevisiir ja tavaline visiir, mistôttu mul nende kasutamise järjekord segamini kippus minema. Ôlavöötme hädad on meil kôigil, mul mitte nii väga hull kui teistel. Kaasavôetud seljabandaaz on ennast samuti igati ôigustanud.
Slovakkia ja Austria lauskmaal sôites palistavad teeääri maisi ja päevalillepôllud. Austrias kasvavad kohati alleepuudena ôunapuud, mis on sinna ehk selleks kasvama pandud, et teelised näljahäda kannatama ei peaks. Vaade Austria mägisemast osast.
Et meie vôôrustajad arvasid, et me vôiksime veidi kauemaks jääda, vôtsime nende kutse hea meelega vastu ja otsustasime teha ühe kergema päeva ning oma selgadele ja ôlgadele puhkust anda. Tänase päeva veetsime Baieri ja Austria mägede vahel ilusaid vaateid ja kurvilisi teid nautides.
Austria teede ehitajad kohe teavad, mis tsikliinimestele meeldib - just neile ettenähtud parkla, kus teiste matkajatega muljeid vahetada. Kôrval vôimalus tasuta oma kodinad kappidesse jätta.
Üldse on siinsed teed justkui ekstra bikeritele môeldud, sest tee ääres vôib näha silte "Bikers wilkommen!" ja pubide katustele sätitud rattaid.
No comments:
Post a Comment