"Määäääh!" "Määähäääh! "Hähähääääh!" Selliseid hääli oleme kuulnud juba kolm päeva.
Viimane aeg on hakata siit kaunist farmiga villast liikuma, sest ka meie enda häälikud on hakanud pikaks ja väga täpiliseks venima. Nii juhtuski, et kui Vivian otsis oma hambaharja, siis oli kohane öelda "Nääeeeeee!" Kui keegi ei leidnud jälle tualeti valgustuse lülitit ülesse, sobis jälle öelda "Nääeeeee!"
Kell 9 panime käigu sisse, tankisime ja keerasime ninad kodu poole. Tuul oli nii kõva ja temperatuur ainult 17 kraadi. Nii külm oli, et pidasime tee ääres kinni, et riideid juurde panna. Tuul on nii kõva, et pakkis kiirteel mu vasaku peegli koguaeg kokku. Veidi enne 11 olime Ljubljanas ja saime Viviani ratta kätte. Ratas nagu uus, puha puhtakski pestud. Keerasime Raivoga mu ratta peegli ka kinni. Alar sai oma rattale mootorisse õli ja rehvidesse õhku juurde. Sai ka koera patsutada ja temaga veidi mängida.
Viimane aeg on hakata siit kaunist farmiga villast liikuma, sest ka meie enda häälikud on hakanud pikaks ja väga täpiliseks venima. Nii juhtuski, et kui Vivian otsis oma hambaharja, siis oli kohane öelda "Nääeeeeee!" Kui keegi ei leidnud jälle tualeti valgustuse lülitit ülesse, sobis jälle öelda "Nääeeeee!"
Kell 9 panime käigu sisse, tankisime ja keerasime ninad kodu poole. Tuul oli nii kõva ja temperatuur ainult 17 kraadi. Nii külm oli, et pidasime tee ääres kinni, et riideid juurde panna. Tuul on nii kõva, et pakkis kiirteel mu vasaku peegli koguaeg kokku. Veidi enne 11 olime Ljubljanas ja saime Viviani ratta kätte. Ratas nagu uus, puha puhtakski pestud. Keerasime Raivoga mu ratta peegli ka kinni. Alar sai oma rattale mootorisse õli ja rehvidesse õhku juurde. Sai ka koera patsutada ja temaga veidi mängida.
Kiirteel sõites oli jälle sobiv mäenõlval rohtu söövatele lammastele viidates läbi sidesüsteemi hõigata "Näeeeeee!"
Kiirtee, jälle see kiirtee. No ei meeldi mulle ühestki otsast kiirteel sõita. Meid on neli, igaüks meist on muutuja. Ees, küljel ja taga sõitvad autod on omaette muutujad. Mõned sõidavad kiiremini, mõned aeglasemalt, mõned on nagu raketid. Eriti "tore" kui mõned autod kõrvalreast meie punti tuima näoga sisse sõidavad. Tee muutub, kord on ta kiire ja sirge, siis aeglane ja kurviline. Kord on seal remont ja kahest sõidurajast on tehtud neli. Pea peab koguaeg nagu kompuuter arvutama kiirust, kaugust, kurviraadiust jne.
Kiirtee, jälle see kiirtee. No ei meeldi mulle ühestki otsast kiirteel sõita. Meid on neli, igaüks meist on muutuja. Ees, küljel ja taga sõitvad autod on omaette muutujad. Mõned sõidavad kiiremini, mõned aeglasemalt, mõned on nagu raketid. Eriti "tore" kui mõned autod kõrvalreast meie punti tuima näoga sisse sõidavad. Tee muutub, kord on ta kiire ja sirge, siis aeglane ja kurviline. Kord on seal remont ja kahest sõidurajast on tehtud neli. Pea peab koguaeg nagu kompuuter arvutama kiirust, kaugust, kurviraadiust jne.
Motoreisi käigus on võimalik väga palju näha ja paljudesse kohtadesse jõuda. Küll olime Varssavis, siis Viinis, Grazis ja Ljubljanas. Kella 17 ajal jõudsime aga Brnosse. Parkisime rattad, saime toad kätte ja läksime kohe linna peale. Linn on väga ilus. Käisime Püha Peetr-Pauli katedraali tornist linna imetlemas.
Alar üldse "ei karda" kõrgust.
Pärast seda jalutasime veel linnas ringi. Kui midagi ilusat või põnevat silma jäi, oli jälle hea teiste tähelepanu sellele pöörata öeldes "Nääeee!"
Lõpuks istusime vanalinnas ühte restorani maha. Alar ja Raivo tellisid õhtusöögiks traditsioonilise Tšehhi toidu. Meil oli meelest läinud, et see oli ju meie mõttes aurutatud toore saia kõrval magusa kastme sees tehtud liha. Mulle mu veiselihasalat väga maitses.
Arutasime muu hulgas seda, miks meil täna grupisõit kiirteel ei klappinud. Homme püüame paremini. Homme ootab jälle pikk päev ees.
Alar üldse "ei karda" kõrgust.
Pärast seda jalutasime veel linnas ringi. Kui midagi ilusat või põnevat silma jäi, oli jälle hea teiste tähelepanu sellele pöörata öeldes "Nääeee!"
Lõpuks istusime vanalinnas ühte restorani maha. Alar ja Raivo tellisid õhtusöögiks traditsioonilise Tšehhi toidu. Meil oli meelest läinud, et see oli ju meie mõttes aurutatud toore saia kõrval magusa kastme sees tehtud liha. Mulle mu veiselihasalat väga maitses.
Arutasime muu hulgas seda, miks meil täna grupisõit kiirteel ei klappinud. Homme püüame paremini. Homme ootab jälle pikk päev ees.
See aurutatud sai on jah veidi veider toode, liha on ise küll minu meelest maitsev ja mõnus mure, aga kastet võiks olla umbes neli korda vähem :), AGA kui veel Tšehhis sööte ja näete menüüs kõrvalroana kurgisalatit, siis, vot see on väga maitsev! Esialgu võib ehmatada, et mis supp see lauda toodi, aga kui kurk sealt välja nõrutada - nämm! P.S Kuna sul pole ka Tšehhi esmakordne kogemus, siis võib-olla oled seda ka juba proovinud :)
ReplyDeleteAga turvalist kojujõudmist teile!