Pages

Tuesday, July 9, 2019

Sloveenia 11. päev Izola

Viimane puhkusepäev enne teeleasumist. Izola on meie selle reisi kõige kaugem punkt kodust. Izolast koju Tartusse on 2084 km. Kui väga tahta, siis saaksime selle vahemaa läbitud kahe päevaga. Nii nagu me tulime Rumeeniast Satu Marest kahe päevaga koju. Et meil aga koju kiiret pole, jagame selle distantsi kolme päeva peale. Homme saame Viviani ratta Ljubljanast kätte ja õhtuks plaanime jõuda Brnosse Tšehhis.


Täna pesime veel viimased määrdunud riided puhtaks. Raivo keeras meie ratastel poldid üle ja pani numbrimärkide taha silikooni, et need ei koliseks numbrimärgi raami sees. Lisaks kukkus ükspäev Raivo rattal USB-pesast sisu välja. Õigem oleks öelda, et see kukkus ratta sisse. Ka selle kinnitas ta täna silikooniga ratta külge tagasi. Pesin kiivrite visiirid ja puhastasin kiivrid ära. Kõik akud on laaditud. Ninad on värava poole keeratud ja rehvirõhud üle kontrollitud. Hommikul määrime veel ketid ära. Tundub, et oleme valmis teele asuma.



Ratastest rääkides. Nende ratastega on hea sõita kiirteel, saab ilusti ümber reastuda, kiirendavad piisavalt, kellelegi ette nendega ei jää. Esiklaas võiks veidi kõrgem olla, et tuulemüra kiivris oleks väiksem. Nende ratastega on tavalistel maanteedel lausa lust sõita. Kellestki möödasõitmiseks ei pea käiku alla vahetama. Võibolla mõnikord lihtsalt gaasirulli põhja keerama. Seega ei ole hirmu, et rattad oma 35 kW ja 500 kuupsentimeetriga kedagi edasi ei vea. Kurvides nendega manööverdada on ülilihtne. Lihtsa vastujuhtimise liigutusega on ratas enda all kaldes ja kurvis kerge sõidujoont korrigeerida. Selle rattaga pole mul kordagi olnud tunnet, et ta  kuidagi kurvis imelikult käituks. Näiteks et vedrustus kuidagi ei töötaks kurvis, esiratas hüppaks või pidamist ei oleks. Isegi kui olen asfaltteel sattunud mõne koha peale, kus kruus on maas, siis on küll tunda veidi libisemist, aga sama ilusti on jälle pidamine tagasi ja saab sõitu jätkata. Kurvides kasutasin tõusudel enamasti kolmandat käiku, nõelasilmades teist käiku, millest jätkus kurvi läbimiseks jõudu küll ja küll. Vajadusel sai isegi teise käiguga siduriga kurvi läbida. Sai ju nende ratastega 2000 meetri peal ära käidud. Mäest alla tulles sai samuti kasutada teist ja kolmandat käiku. Mootoripidurdus ka madalate käikudega ei ole küll nii efektiivne kui näiteks V2 mootoriga Aprilia Dorsoduroga, aga midagi häirivat ei ole, sest saab kasutada vajadusel ka pidureid. Kusjuures kurvis pidurdada on ka täitsa hea. Samuti on selle rattaga väga lihtne linnas manööverdada. Eriti meeldib mulle kohapealt ära sõites ratast kallutades kohe mingi pööre teha. Saime nende ratastega ka kruusal sõita ja mitte ainult lihtsalt kruusateel, vaid lausa tõusude ja langustega kruusasel teel. Paaril korral oli tõusu peal nõelasilmas esiratas mängis nii, et pidamist oli vähe, aga tõus oli ka järsk ja tegelikult ka tagakohver raske. Kokkuvõttes oleme ratastega endiselt väga rahul ja julgeme neid soovitada kõigile kes kahtlevad kas ratas ikka sõita jõuab.




Tänane päev on möödunud basseini ääres.  Hommikul tõi peremees suure vaagnatäie värskeid viigimarju ja aprikoose otse puu otsast. Õhtupoole kõndisime ühe viiekilomeetrise ringi mäest üles, et ilusaid vaateid nautida ja natuke liigutada ka. Bepo sai ka jalutada.










No comments:

Post a Comment