Tunnen läbi une kuidas kell käe peal väriseb. See äratab mind veidi üles. Vaatan telefoni ja ongi osutunud tõeks, et äratuskell ajabki juba meid üles. Saime eile õhtul kella 2 ajal magama, sest juttu jätkus Karujänesega kauaks. Tunne on siiski reibas ja ajan ennast püsti. Selle peale ajas ka Raivo ennast püsti. Üsna pea oli kuulda ka meie "kõrvakorterist" hommikusi asjatoimetusi. Läbi seina kostis reibas "Tere hommikust!"
Nägu ja hambad pestud, liikusime hommikusöögile kämpingukompleksi juurde kuuluvasse restorani "Käbi". Hommikusöök buffeelauas oli rahuldav ja kõhu sai täis. Kämpingu juurde tagasi jõudes lõikasime Karujänese poolt õhtul meie trepile jäetud arbuusi lahti. Sellise "koogi" ja sünnipäevalauluga saime kostitada peagi meie kämpingu juurde jõudnud Rivot, kellel on täna sünnipäev. Õnnesoovid soovitud, liikus Rivo pere juba Kuressaarde. Meie jäime veel ennast kokku pakkima ja riidesse panema. Karujänes mõtles kas tuleb ka meiega Ruhnu või mitte. Kui saaks tsikliga üle, siis võiks tulla. Väike kõne kaptenile annab selguse, et kui küljerambi pealt peale suudame sõita, siis saab praamile küll. Pakime asjad selliselt, et juhuks kui ei saa, siis saame jalgsi üle minna, sest need piletid on meil olemas.
Jõudsime kella 12 Kuressaarde. Sel ajal kui meie linna peal aega praami ajaks parajaks teeme, läks Karujänes vaatama oma kadunud ja elavaid sugulasi.
Vaatasime turul ringi ja nägime kalapoe ees näljaseid kliente. Poest väljus üks teine klient, kes ütles, et "Ma ei julge poest enam kalaga väljagi tulla!" (lugeda saare murrakus).
Kesklinnas pritsib maa seest purskkaev, mis oli eriti mõnus kosutus neljajaglsetele veelembestele labradoridele.
Kuressaares olles ei saa külastamata jätta Saaremaa Muuseumi alla kuuluvat Kuressaare lossi. Saaremaa Muuseum on Eesti vanimaid (asutatud 1865. aastal) ja suurimaid muuseume. Igal aastal külastab seda 70-80 tuhat külastajat. Esimene kirjalik teade Kuressaare piiskoplinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. 1228. aastal moodustatud Saare-Lääne piiskopkonna piiskopid eelistasid Kuressaare lossi oma alalise residentsina ja jäi selleks kuni 1558. aastal alganud Liivi sõja alguseni. Siis läks see taanlaste kätte ja 1645. aastal roostlastele. 20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkkonna residentsiks. 1920. aastal võttis maakonnavalitsus linnuse üle.
Lõunasöögiks läksime sööma Kuressaare jahisadamas asuvasse Restoran Hafen. Säinahäkis, haugikotletid ja lõhepasta olid imemaitsvad. Teenindus ka hea.
Liikusime vaikselt linna poole kui Karujänes jõudis ka tagasi linna. Käisin läbi oma Kuressaare lemmikpoest Pallopson koos kaasaantud tellimustega ja läksin teisele järgi Rae toidukaupadesse. Seal kohtusin uuesti kahe Orissaare inimesega. Ostud tehtud, pakkisime ennast kokku, käisime tankimas ja liikusime Roomassaare sadamasse.
Sadamas selgus, et 2012. aastal valminud 60 reisijat mahutav katamaraani Runö küljeramp on üsna kitsas ja isegi kui me mootorrattad peale saaksime, siis puudub meil saarele pääsemiseks vallavanema luba. Ruhnu muu sõiduki kui jalgrattaga ei ole lubatud minna v.a Ruhnu elanikel. Väga mõistlik viis kaitsta saart. Pealegi pole kindel, kas tagasi tulles peale saaksime, aga meil on kindlasti vaja neljapäeval kodus olla. Otsustasime minna siiski jalgsi üle. Jätsime Karujänesega hüvasti.
Väljasõidu aeg viibis, sest ooodati üht järelkäru laevale. Seetõttu startisime esialgsest väljumisajast 15 minutit hiljem. Nii kui laev Kura kurku jõudis, tervitasid meid suured lained. Kui algul suutsime suurest loksumisest tekkivat õõnsat tunnet alla suruda, siis varsti tänasime jumalat, et piparmündiõli kapslid kaasa said.
Kaks tundi hiljem tervitas meid Ringsu sadam Ruhnus. Runö oli ka jõudnud tänaseks oma kodusadamasse, kust ta homme Pärnu poole liigub ja ülehomme Pärnust tulles meid jälle peale võtab, et Roomassaarde viia. Sadamas on restoran Hüljes, mis avati veidi peale meid, sest restoranipidajad olid meiega sama laeva peal. Kuigi sööki oli vaja oodata, oli teenindus hea, joogivalik hea ja söögid imemaitsvad.
Veidi üle 3 km kõndimist ja olimegi Liisu talus. Veidi oli segadust sellega, et kui palju meid on ja kui vanad on lapsed. Üks lisavoodi ja võõrad meiega samas majas, aga öömaja on meil olemas. Kiikasime Raivoga kiirelt ka meie kõrval asuvaid kirikuid. Homme vaatame põhjalikumalt, aga nüüd peame Rivo sünnipäeva! Juhuu!
No comments:
Post a Comment