Viimane päev, täna jõuame koju. Kella 6st kui veel väljas veidi hämar oli, hakkasime kodupoole liikuma, et valges veel koju jõuda. Öö oli niiske, aga magada sai õnneks hästi, sest tuult täna öösel polnud. Mööda Moskva ringteed sõites tõusis ka päike ning nüüd ongi mul Moskvast päikselised mälestused.
Kuskil Moskva ja Koidula vahel hõljus õhus suitsuvinet, mis andis märku sellest, et kuskil on tõenäoliselt suurem metsatulekahju. Sellist müstilist läbi udu ja suitsuvine sõitu jätkus paljudeks kilomeetriteks.
Selline näeb välja 8000 km sõitnud ratas.
Kella poole kuue ajal õhutl jõudsime Pihvasse. Enne käesolevat reisi oli Pihva linna külastus ema ja isaga minu ainus Venemaa külastus. See võis olla kuskil 1987. või 1988. aastal kui me sõitsime tiiburlaeva Raketaga mööda Emajõe Peipi järele, sealt omakorda Lämmijärevele ja Pihvasse. Emal oli seljas valge kleit, millel mustasäbrune muster sees. Mäletan, et laev randus jõe ääres täitsa linnas sees ja kui me linnast tagasi laeva peale tulime, siis tänav oli nii kaldu, et jooksime hoovihmas võidu vihmaveega mööda tänavat alla jõe poole. Vaatasin kael õieli paremale ja vasakule, püüdes oma mälusopist leida tuttavaid kohti. Tundub, et nüüd 26 - 27 aastat hiljem nägin seda kohta, kus meie laev tookord randus. Või nägin vähemalt väga sarnast kohta.
Piiri peal võttis meid isegi Vene poole peal vastu sõbralik teenindus. Piirivalvuritädi küsis kas Gruusias on ilus ja ei pahandanud meiega, et meil läbisõidukaarti polnud. Selgitasime ilusti, et küsisime seda 3 korda, aga ei antud. Oleme tagasi tsivilisatsioonis - just selline oli tunne peale piiriületust. Keegi ei kahtlusta, ei õienda, teenindus on viisakas ja piirivalvurida ajasid meiega inimeste moodi juttu.
Õhtul kell 19 nägid meie silmas jälle Eestimaad, küll on hea tunne. Siin on nii-nii ilus.
Täpselt koduväravas näitas Tarmo odomeeter 1000 km. Tarmo koer ei tahtnud peale 3-nädalast eemalviibimist enam peremeest tunnistada. Tarmo naine Kaire oli meile kojusaabumiseks võileivatordi teinud, ai kui hästi see maitses.
Järgmiste reisideni!
No comments:
Post a Comment