Hommikul peale ärkamist käis Robert Aadria meres ujumas. Ei saa ju nii head võimalust käest lasta. Vesi oli karastav ja puhas, isegi kalu oli näha. Peale ujumist läksime hommikusöögile. Põhja-Itaalia hommikusöögil on põhirõhk magusal ja süsivesikuterikkal toidul. Nii ongi suurem valik saiakesi, keekse ja erinevaid moose, kui mingeid köögivilju.
Kella 10 ajal võtsime suuna Rimini poole, mis on tuntud kui üks Euroopa merekuurorte, millele on kuulsust lisanud režissöör Federico Fellini oma esimeste filmidega. Et veidigi linna lähemalt näha, sõitsime Tiberi silda vaatama, mis pärineb 1. sajandist. Legendi järgi sõlmis Tiberus kuradiga lepingu, mille kohaselt sild valmiks, aga vastutasuks tahtis Lucifer esimese silda ületava inimese hinge endale. Kuid keiser pettis kuradit ja lasi koeral esimesena üle silla joosta, mille peale kurat püüdis silda jalaga lüüa. Võtsime veidi kosutust ja liikusime edasi San Marino poole. Sooja näitab 29 kraadi, aga õnneks kaitsevad pilved meid põletava päikse eest.
San Marino on oma 61 ruutkilomeetrise pindalaga maailmas suuruselt viies riik ja Euroopas Vatikani ja Monaco järel kolmas. Seal elab umbes 35 tuh inimest. Isegi autode registreerimisnumbrid on võrreldes Itaaliaga teised. San Marino kuulub Euroopa Nõukogusse, aga mitte Euroopa Liitu. Sisuliselt on see oma madalate maksumääradega maksuparadiis.
Peale 15 lahkusime San Marinost ning võtsime suuna Cascata dell’Alferello ehk tuntud kui forelli kose suunas. Saime kuumast ilmast jahutust 32 m kõrge kose all varbad vette pistes. Kose juurde jõudmiseks tuli ülevalr tee pealt alla jõe äärde laskuda (hiljem muidugi tagasi üles ka ronida), aga vaade ja kosutus olid seda vaeva väärt.
Sõitsime küll täna ainult 110 km, aga palavus ja transiidi väsimus on veel kehas sees. Otsisime endale väiksesse linnakesse San Piero di Bagnosse ööbimise siia samasse kõrgemale küngastele. Linnadest läbi sõites on tunda väga magusat lõhna. Õhtul linnas jalutades näeme palju pärnapuid täies õiteilus. See ehk on selgitus ka sellele, miks iga vihmapiisk meie ratastele ja kiivritele valged täpid jätab. Siin ja seal on ka magnooliaid õitsemas. Õhtusöök kohalikus osterias:
No comments:
Post a Comment