Meie reis hakkab juba tempot maha võtma ning seda saab juba hakata puhkuseks nimetama. Magasime täna nii kaua kui keegi jõudis. Raivo ja Rivo tegid eelluuret, kuhu me sööma saaksime minna. Nad leidsid ühe hea koha, kus sai lisaks igasugustele saiakestele ja kohvile ka munaputru ja omletti tellida.
Võtsime kella 11 ajal suuna Grazi peale, sest seal polnud meist keegi kunagi käinud. Temperatuur on 37 kraadi ja see ei ole mitte moototratta mootori töötemperatuur, vaid õhutemperatuur.
Et me ei tulnud siia kiirteedele sõitma, vaid ikka kurvilistele mägiteedele, siis keerasime 42 km pärast kiirteelt maha ja võtsime suuna üle mägede Grazi poole. Kuigi ka kiirteed on juba siinkandis päris ilusad ja mägede vahel, siis üsna kohe tervitasid meid veel ilusamad vaated ja veel kurvilisemad teed. Lõpuks ometi saab rehvid tagasi ümmarguseks sõita, sest kiirteel kulub ainult rehvi keskmine osa ja rehvid muutuvad kandiliseks. Temperatuur kukkus järsult 33 kraadi peale ja seda oli täitsa tunda.
Tegime viludas joogipause, sest ikka päris palav on. Ojakeses sai ka käed ja näo puhtaks pesta. Kipuvad teised soolaseks minema.
Kui meie Grazi jõudsime, olid Karina ja Rivo lastega ka juba kohale jõudnud. Pakkisime oma asjad nende autosse ja läksime linna peale jalutama. Ilus ja vaikne linn.
Kes jäi truuks Viini šnitslile, kes võttis kergema salati, aga kõhud said kõik täis.
Kui me Maribori jõudsime, siis tundsin, et Nellil ei ole tagapidurit. Kiire pilguheit foori all tagapiduri supportile õnneks pidurivedeliku leket ei näidanud. Keerasime tanklasse sisse ja selgus ka tagapiduri puudumise põhjus. Üks hüdraulikat toetav polt oli kadunud ja teine selle tõttu suure koormuse tõttu ära murdunud. Tõmbasime nipukatega kinni ja keerasime ära murdunud poldi teise pesasse. Tagapidurit peaks nüüd kasutama ainult hädapidurduseks.
No ei sobi see Maribor Sinu ratastele! Dorsik lasi rehvi seal tüjaks ja nüüd...
ReplyDelete