Pages

Wednesday, July 3, 2019

Sloveenia 5. päev Ljubljana - Bohinj

Selleks ajaks kui kell 8 sööma läksime, olin juba kaks tundi üleval olnud ja eelmist postitust kirjutanud. Blogija raske elu eks! Ilma ka ei oska ja ei tahagi. Tegelikult läks lihtsalt uni ära ja mis ma niisama ikka lakke vahin kui saaks midagi kasulikku teha.
Ilm on hommikuks selginenud ning kardinate vahelt paistab meie lillelise tapeediga tuppa veidi päikest. Peale hommikusööki lubasime endale veel puhkeaega kuni meid kell 10 öömajast välja aetakse. Et eilne kohtumine Ljubljanaga oli jäänud väga põgusaks, oli plaan veidi linna lähemalt vaadata. Pakkisime tsikliriided Jettasse ja kohvrid ratastele. Tsiklid võisime õnneks hoovi jätta.
Ljubljana on väga armas, vaikne ja ilus linn. Linnast voolab läbi Ljubljanica jõgi. Südalinn on 298 meetri kõrgusel. Aprillist kuni oktoobrini on igas kuus olnud vähemalt mõnel päeval 29 kraadi sooja. Keskmiselt 121 päeval aastas peamiselt sügiseti ja talviti esineb Ljubljanas udu. Ljubljana on elanike arvult üks väiksemaid pealinnu Euroopas - 2016. aasta andmetel elab siin ligi 280 tuhat inimest. Jalutasime Ljubljanica kallastel asuvas vanalinnas, külastasime turgu ja vaatasime üle kuulsa Draakoni silla. Üle Ljubljanica silla viiv Draakoni sild on arvatud ehitismälestiseks. Silla esialgne nimi oli keiser Franz Joseph I juubelisild Austria-Ungari monarh Franz Joseph I 40. valitsemiaasta juubeli tähistamiseks. Sild püstitati 1901. aastal  1895. aasta maavärinas kannatada saanud puusilla asemele. Draakoni silla nime sai sild silla otsel istuvate draakonite järgi.







12 ajal pakkisime ennast kokku ja hakkasime Bledi ja Vintgari poole liikuma. Alar ja Vivian läksid ratta küljest irdunud jalarauda remonditöökotta viima - ehk annab sellest midagi teha. Tulevad pärast  meile järgi.
Bled on tõenäoliselt kõige külastatavam koht Sloveenias. Et oleksime sinna jõudnud turistide tippajal, võtsime suuna hoopis Vintgari kuru poole. Seda tahtsin nii mina kui Karina rohkem vaadata kui keset Bledi järve asuvat saart. Kui aega ja viitsimist on, siis saame Bledi ka minna. Vintgari kuru (Soteska Vintgar) avastati 1891. aastal kartograafi ja fotograafi Benedict Lergetporeri poolt. Et looduslikult polnud kuru ligipääsetav, ehitati sinna jalgrajad, mida mööda saab tänapäevalgi kõndida. Vintgari kuru on 1,6 km pikk ning läbi kuru voolab Radovna jõgi. Vaated olid igal sellel 1,6 km väga ilusad nii tagasi, edasi kui üles ja alla vaadates.






Et pärastlõunal kiskus jälle taevas tumedaks ja äiksehoiatus on antud terveks nädalaks, jätsime Bledi vahele ja võtsime suuna kohe Bohinji järve poole. Samamoodi märjaks ei tahaks enam saada nagu eile.



Et aga tee viis läbi Bledi, siis nägime möödasõites ikkagi Bledi ja selle keskel asuva saare ära. Ikka väga sinine järv. Nii kui Bohinji jõudsime ja rattad ära parkisime, hakkas kohe ladinal sadama. Võtsime öömaja kohe samasse, et ei peaks enam ennast riidesse panema ega kuskile sõitma.



Oli väga tore päev, kus nägime ilusaid vaateid. Minu hing ihkab rohkem jugasid ja mägesid, loodetavasti saame järgnevatel päevadel neid rohkem.

Vaade meie öömajast

No comments:

Post a Comment