Eesti 6. päev Ruhnu - Tartu

Täna on viimane päev meie selleaastase Eestis kulgeva motoreisi esimesest osast. Teine osa tuleb kuskil augustis marsruudil Narva - Haapsalu - Vormsi - Hiiumaa.

Eestis on hea reisida, sest vahemaad on väiksed, kodu pole kaugel ja kuskil maanurgas ikka keegi oma ees on, keda vaatama minna ja kes võibolla ka juhuslikult öömaja pakub. Eestis reisimise miinuseks on järsud ilmamuutused. Terve nädala saime ilusti päiksega reisitud ja enne kojujõudmist saime ikkagi märjaks. Nii on mitmel korral juhtunud ka väljaspool Eestit toimunud reisidega, et oled kaks nädalat kodust ära ja siis Valgast kuni Tartuni kallab nagu oavarrest. Juba Lihula kandis hakkasid pea kohale sünged pilved tekkima. Vaatasime, et lipsame pilve alt kuivalt läbi. Nii lipsasime kuni Kõpuni, kus teeremondi tõttu oli liiklus suunatud ümber kruusateele ja seal me saime ikka sahmaka ära. Saime kohe ülepeakaela poriseks ja märjaks. Vihma saime vahelduvalt kuni koduni välja. Lõpuks hakkas nii külm, et külmavärinad ja külmast tekkinud kramp oli nii suur, et ei tahtnud enam ringristmikul seismagi jääda. Mine tea kas saab jala maha ja kas käsi tuleb lenksu küljest enam lahti. Jõudsime siiski kehva ilma trotsides kenasti ja õnnelikult koju. Auto kraadiklaas oli vahepeal näidanud ainult 9 kraadi sooja. See selgitab külma. Eelmisel aastal kui Sloveenia poole liikuma hakkasime, oli väljas 13 kraadi sooja ja külmetasime kuni Kaunaseni välja. Õnneks oli tänane transiit Roomassaarest kuni koduni ainult 339 km. Peale kojujõudmist kiirelt sooja duši alla. Käed olid nii külmad, et normaalne kehasoe vesi tundus kätele tulikuum.

Kuidas meie päev siis üldse algas? Ärkasime pool kuus st siis 05:30. Väike pilguheit aknast välja ja tundub, et kõige hullem ilm ei ole. Päike paistab ja veidi tuult on näha puulatvades. Ehk ikka läheb täna praam välja. Kapten tahtvat ka koju Kuressaarde saada, siis on tal ka motivatsioon minna. Läksime kella 6 sööma. Meile oli kenasti juba laud kaetud ja hetke pärast oli ka aurav puder kõige hea parema sees laual. Kui Rivo maksma läks, siis oli perenaine pahane olnud, et me kõiki toidukordi tema juures ei söönud. Aga on ju teisigi (nt Bulgers ja Yljes), kes süüa pakuvad ja hoopis rõõmsama tujuga inimesi vastu võtavad. Eks Ruhnul on nii, et kui kord juba kohal oled, siis mandriinimesed ise midagi mõelda ega öelda ei saa, kõik tuleb teha nii nagu meri (või kuri perenaine) ütlevad. Ruhnul kehtib see tõepoolest, et meri ütleb mida sa süüa saad, ei ole nii et valid mida tahad. Kui vanasti ütles meri, mis kala süüa saad, siis nüüdisajal saad seda, mida praamiga toodud kraamist võimalik teha on. Meri annab ja meri võtab. Meri määrab ka selle kas saad koju või jääd saarele ja nii on. Elu käib hoopis teises rütmis. Kuri perenaine viis meid oma bussiga sadamasse, buss oli inimestest pungil.

Näod on tuules ja päikesest juba pakkunud nagu rannarahval ennemuiste!

Sadamas selgus, et praam väljub ja pole ilmal midagi häda. Ainult veidi tuuline. Veidi peale seitset praam väljuski. Nüüd vaatasime Ruhnule tagasi ja oskasime laevaaknast kohanimesid nimetada ja nägime ka tuletorni. Vasakul see punane maja ongi restoran Yljes.

Nii kui laev Ruhnu tagant Kura kurku pääses, hakkas laine laeva loopima küll üles ja alla või küljelt küljele ja vahepeal seda kõike korraga. Kui tulles me kedagi istmetaskusse pandud kotte kasutamas ei näinud, siis nüüd nägime juba mitmeid inimesi oma iiveldust kotti tühjendamas. Üks hea inimene oli meile andnud ettenägelikult ingveritablette. Meil kellelgi iiveldust ei tekkinud.

Sel korral käisime ära kolmel saarel - Saaremaal (suuruselt 1. kohal), Muhus (3.) ja Ruhnus (9.) Roomassaarde jõudma hakates, nägime aknast Abruka saart. Tahaks järgmisel korral Abrukal (11.) ja Vilsandil (10.) ka ära käia. Sadamasse sisse sõites tuli meile vastu Abrukale viiv laevuke Arbo. Täitsa tehtav, küll mitte mootorratastega. Karujänes muidugi käis ükskord mootorrattaga Vilsandil ära, sõitis läbi mere!

Veidi peale 9 saime oma rataste juurde, pakkisime kiirelt riidesse ja võtsime suuna Kuivastu poole. 10:09 ostsime piletid 10:15 väljuvale praamile. Raivo sai kassast otse praamile sõita. Meie ees oli kaks Saksamaa numbrimärgiga ratast. Tegime juttu ja küsisime kas nad on kodu poole teel? Ütlesid, et veel mitte, enne vaja sõpradega Mariampoles kokku saada, et täna õhtuks lähevad Riiga. Saaremaal olid kolm päeva ja sõitsid selle ajaga 2000 km maha. Vot see on põhjalik külastus! Soovisime neile turvalist reisi. Rivo sai ka viimase autona peale ja olime kenasti ühe praami peal. Lihulas tulid tumedad pilved ja sealt edasi te juba teate.

Sõitsime kuue päevaga mootorratastel läbi 982 km. Selleks kulus kolm paagitäit kütust. See tähendab, et rattad võtavad veidi rohkem kui 4 L/100 km kohta. No on ikka ökonoomilised rattad küll! Reisieelarvet ei oska veel öelda, see on raamatupidaja laiskuse tõttu kokku löömata.

Kõige rohkem meeldisid reisikaaslastele ning mulle Hariulaiul ja Sõrves veedetud päevad.
Nii mõnus on reisida, aga nüüd on seda enam, mõnus kodus olla!