Itaalia Emilia Romagna 10. päev - Reggio Emilia - Sirmione

Olin täna hommikul juba ärgates väsinud. Oleme iga päev sõitnud, kokku juba üle 3300 km ning kõige väiksema läbisõiduga päev oli 100 km. Mul on selg sõitmisest valus. Robert kurdab, et tal on jalad valusad. Iga motoreis oleme varasemalt paar päeva ka kuskil päriselt puhanud st mootorratta sadulasse istumist vältinud. See võib tunduda veider, aga ka motoriided väsitavad keha. Esiteks on nad kaitsmete tõttu rasked, aga riided hõõruvad vastu keha ja keha ei saa ka piisavalt hingata. Otsustasime Parmas ka ära käia ja siis suuna Garda järve äärde võtta.

Parma on tuntud parma singi poolest. Lisaks on siitkandist pärit parmesani juust, mortadella vorst, prosciutto sink ja palju muudki. Me siin neid kõiki sööma ei hakanud, vaid puhkasime veidi, pidasime plaani ja kustutasime janu ühes kohvikus. Väljas näitab jälle 27 kraadi sooja.

Saime Parmast veidi peale 13 liikuma. Võtsime suuna Sirmione peale. Paar minutit peale seda, kui jõudsin mõelda, et me peaks vist jõudma Lombardia maakonda, tervitaski tee ääres meid Lombardia silt. Tee peal tankides vaatasime endale ka majutuse välja. Pole mõtet üldse mõeldagi, et me siin paari päevaga terve Garda järve ümbrusega jõuaks tutvuda. Pealegi on meil vaja puhata. Vaade 13. sajandist pärit Castello Scaligero di Sirmione´le. Siit edasi asuvalt maakitsusel asusid antiikajal ülikute villad. Õhk on soe, aga järvelt puhub mõnusat jahedat tuult. Siin on mõnus olla. Jääme kaheks päevaks Sirmione linna. Siin on vaatamist küllaga.

 

Puhkepäevade tähistamiseks väiksed Campari Sprizid, mereandide pasta ja tuunikala pitsa:

Jõudsime kella 17 ajal majutusse, kus meid tervitas Roberto, kes oli rõõmus, et üks ta külastajatest on Robert. Ta sõnul on ainult vihma kallanud ning täna on esimene päev, kui päike paistab. Vedas meil! Õhtul käisime Garda järves ujumas - vesi on mõnusalt jahe ja väga läbipaistev. Garda järv oma 370 ruutkilomeetrise pindalaga on Itaalia suurim järv. Järve suurim sügavus on 346 m ja keskmine sügavus 128 m. Järve kõrgus merepinnast on 65 m. Järves on viis suuremat saart ja palju väikseid saari. Garda on ümbritsetud kolmest maakonnast: Lombardiast, Trentino-Alto Adigest ja Venetost.

Itaalia Emilia Romagna 9. päev - Modena - Reggio Emilia

Modenas sündis kuulus tenor Luciano Pavarotti, kes tegeles muusikaga kuni 2006. aastani, mil tal avastati kõhunäärmevähk ning ta suri Modenas 2007. aastal 71-aastaselt. Pavarotti korraldas aastatel 1992 - 2003 pagulaste abistamiseks mitmeid heategevuskontserte siinsamas Modenas Novi Sadi pargis ning kogus sellega üle 1,5 mln dollari.

Modenast rääkides ei saa üle ega ümber ka Enzo Ferrarist, kes asutas 1939. aastal omanimelise autotööstuse. Kuni 1932. aastani, mil ta esimene poeg sündis, sõitis ta Alfa Romeo võidusõidutiimis ja luksusikke sportautosid tootev Ferrari ettevõte kasvaski välja Alfa Romeo võidusõiduautode osakonnast. Esimene auto valmis 1940. aastal ja esimene Ferrari nime kandev auto 1947. aastal. Ferrari autode brändi logo saadi kingituseks lendur Francesco Baracca vanematelt. Alates 1969. aastast läks rahaliste raskuste tõttu 50% osalusest Fiatile, millele kuulus kuni 2014. aastani 90% Ferrari osalusest. Enzo Ferraril oli lisaks oma naisele ja alates 1930ndate aastate lõpust kuni surmani armuke, kellega ta sai ka teise poja. Teist poega sai ta ametlikult tunnistada alles peale oma naise surma, sest kuni 1975. aastani oli Itaalias abielulahutus keelatud. Teisele poja kuulub siiani 10% Ferrari osalusest. Esimene poeg suri paraku noorelt. Enzo Ferrari suri 1988. aastal 90-aastaselt. Ferrari tehas asub Modena lähedal Maranellos. Käisime täna Maranellos asuvas Ferrari autode muuseumis. Enzo Ferrarile endale pühendatud muuseum asub Modenas.

Selle reisi eesmärgiks on avastada Emilia Romagna piirkonda, mis on poole Eesti suurune. Nagu nimigi ütleb, koosneb piirkond kahes regioonist Emiliast ja Romagnast. Emilia Romagna piirkond koosneb omakorda üheksast provintsist - idast läände liikudes Rimini, Forli-Cesena, Ravenna, Ferrara, Bologna, Modena, Reggio Emilia, Parma ja Piacenza. Vana-Rooma maantee Via Aemilia ühendas rannikulinna Riminit garnisonilinnaga Piacenza. Romagna nimi on tuletatud Rooma enda nimest. Üheks maakonnaks ühendati need piirkonnad alles 19. sajandil. Tänaseks oleme jõudnud läbi käia peaegu kõik piirkonnad v.a Parma ja Piacenza.

Mõned pildid Modena vanalinnast:

Mõned pildid Reggio Emilia vanalinnast:

Kui öömaja poole hakkasime liikuma, ähvardas jälle sadama hakata. Tänane läbisõit 80 km.

Meiega samas hotellis kõrvaltubades on Tšehhi mootorratturid. Nii kui neid akna pealt lehvitades tervitasime, vaadati kohe meie tsiklite sabade all numbrimärke, et kust me tuleme. Tsiklirahvas teeb tutvust koerte moodi.

Itaalia Emilia Romagna 8. päev - Sasso Marconi - Modena

Tänane ööbimiskoht Ca Palazzo Malvasias oli sedavõrd hea, et seda julgeks isegi soovitada. Asukoht otse Bologna külje all ning hind kvaliteeti arvestades väga hea (71€ öö kahele). Mis kõige olulisem - hommikusöögilauas sai muna ja sooje vorstikesi. Sarvesaiu ja maisihelbeid muidugi ka! Maja juurde jõudmiseks tuli mitmest väravast koodiga siseneda, nii, et tsiklid olid väga turvalises ja ilusas kohas.

Mis aga täna ei olnud nii hea, oli ilm. Sooja (kas seda saab üldse soojaks nimetada) näitab kella 10 ajal sõitma hakates ainult 17 kraadi. Vihma küll ei kalla, aga öösel küll kallas nagu oavarrest ja müristas veel pealekauba. Tsiklid on üleni märjad. Tankisime paagid täis ja võtsime suuna mägedesse. Mägede ümber on ilusad kohevad pilved. 

Mida lähemale me nendele ilusatele kohevatele pilvedele jõudsime, seda enam saime aru, et need pilved tilgutavad ka vett alla. Mida enam mägede poole jõudsime, seda rohkem vett hakkas kallama. Otsustasime kinni pidada ja vihmariided selga panna. Kui juba märg oled, siis on hilja sõiduriietele kiled veel peale tõmmata. Siis haudud terve päeva omas mahlas. Nii kui kiled peale saime, hakkas veel kõvemini sadama. Seega saime vihmariided õigel ajal selga. Nüüd läksid sisse ka käte soojendajad. Täitsa mõnus ja mugav on sõita.

Esmalt jõudsime Cascata di Vidiciatico juurde. Selleks ajaks valas juba nagu oavarrest ja ma ei tahtnud oma kindaid ära võtta ega jopede lukkegi lahti teha, et kaamerat välja otsida. Katsun oma kiivri visiiri ainult nii palju lahti hoida, et nägu ja mikrofon väga märjaks ei saaks, aga samas juga ikka näeks. Vihma kallab kõvasti ja nii tuleb ka joast suure hooga hulk vett alla. Robert oli vapper ja tegi mõned pildid, mis on udused nagu kõik me ümber. Pilved on tunginud ka me kiivritesse.

Järgmiseks võtsime suuna edasi Toskaana maakonna piiril mägedes voolava joa Cascate del Dartagna poole. Vihma kallas juba väga kõvasti. Tee viis järjest enam üles mägedesse. Kõrgust näitab juba 1300 meetrit ja temperatuur on kukkunud 11 kraadi peale. Pea ei keera enam nii hästi, keha tõmbab kangeks ja kurvid lähevad järjest kandilisemaks. Et oleme kõrgete puude vahel on mets nii pime, et udusest visiirist läbi vaadates ei saa aru, kas teekate ise on punane või teel palju lehti maas. Teel oli tegelikult kõvasti lehti maas ja kohati voolasid jõed üle tee tuues kaasa endaga liiva, kruusa ja puulehti. Mõnes kohas olid puuoksad teele kukkunud. Sõitsime nii kaugele, et tee sai otsa ja otse enam sõita polnud võimalik, aga joast ei märkigi. Sõitsime veidi tagasi ja peatusime ühe rifugio (tõlkes varjupaik) juures. See oligi tõeline varjupaik. Saime sooja sidrunilõikudega teed, isegi ahi pandi kütte, et me oma asju kuivatada saaks. Pakuti ka süüa, aga alles sõime hommikust. Kohalikud raputasid pead ja arvasid, et me peame hullud olema, et me sellise ilmaga mägedes mootorratastega sõidame. Nemad ka sõidavad, aga mitte sellise ilmaga. Kui kuulsid, et oleme teel Modenasse, siis kerkisid kulmud juuksepiirile. Kui küsisime, kuidas joa juurde saaksime, siis laitsid nii võõrustajad, kui teised külalised meie plaan ikka täiesti maha leides, et see on meie saabaste ja varustusega liialt ohtlik ja et kõnd võtab vähemalt 40 minutit aega. Hea küll! Kui kõik kohalikud nii arvavad, siis me sinna ei lähe. Kuiva ilmaga me oleks tõenäoliselt pannud tossud jalga ja matkanud, aga täna tõesti mitte. Hea, kui Modenasse jõuame!

Mitmed suurest sajust veega täitunud jõed ja taamal mägesid katvad pilved pakuvad ilusaid vaateid.

 

Tee peal mõtlesime, et selliste tilkuvatena küll Ferrari muuseumisse ei tahaks minna ja nii tõmbasime veidi enne Modenat ühe tankla katuse alla, et oleks võimalik telefonidest öömaja vaadata ja enne endale kuivad riided selga leida. Nii kui öömajja jõudsime, saime aru, et meist täna muuseumi minejaid ei ole. Kõik riided tilguvad ja vihma kallab ikka nagu pangest. Katsume homseks riided enamvähem kuivaks saada, nagunii lubab homseks ka sadu. Kui juba kolmas kord soovitati meil rattad varju alla panna, siis tuleb ikka sõna kuulata. Ehk on rattad ka hommikul veidi ära kuivanud.

Tegime kohalikus restoranis mõnusa õhtusöögi, sest tänase jaheda ilmaga kaotasime omajagu energiat. Läbisime täna kahel rattal 163 km. Robert valis õhtusöögiks spaghettonid ja ma ravioolid tursaga. Magustoiduks Barozzino.

Itaalia Emilia Romagna 7. päev - San Mamante - Sasso Marconi

Meie tänases ööbimiskohas on aknad luukidega kuuma eest kaitsmiseks kaetud ja nii ei ärka ma enne kella 9. Kell 10 peame juba ööbimiskohast lahkuma. Teeme kiirelt hommikusöögi - ikka sai, sarvesaiad, maisihelbed ja jogurt. Saime kell 10:30 sõitma, kui väljas tibutas vihma ja kraadiklaas näitab 21 kraadi. Sõita on hea ja isegi veidi jahe.

Võtsime suuna Imolasse, kus on kuulus Imola ringrada. Ringraja kõrval mineraalvee pargis on siinsamas ringrajal 1994. aastal hukkunud Ayrton Sennale pühendatud monumentaal. Mai algul möödus tema surmast 30 aastat, millest annavad märku ohtrad fännide plakatid ja särgid ringraja eest kaitsva aia küljes. Peale õnnetust ehitati ringrada ümber. Meie viibimise ajal tegid Porchedega sõitjad trenni. Seda jõudu ja kiirust on tunda isegi raja ääres.

Peale Imolat võtsime suuna Bologna peale, mis ongi Emilia Romagna halduskeskuseks ning kus elab ligi 400 tuh inimest. Bologna asutasid 534 aastal eKr etruskid. 1256. aastal võeti Bolognas vastu paradiisi seadus (Legge Del Paradisio), millega kaotati orjus ja pärisorjus. Juba enne orjuse ja pärisorjuse kaotamist sai haridust omandada 1088. aastal asutatud Bologna ülikoolis, mis ongi Euroopa ja läänemaailma vanim ülikool. See on praegu ka Itaalia ja Euroopa üks suurimaid ülikoole, kus õpib ligi 100 tuh õppurit. Ülikooli raamatukogu pärineb 1605. aastast (Tartu Ülikool asutati alles 1632). Tartu Ülikooli ja Arhusi Ülikooli kõrval on Bologna Ülikool üks olulisi keskusi semiootika valdkonnas. Bologna ülikooli juhtivaid semiootikuid on Umberto Eco.

Bologna külje all Via Antonio Cavalieri Ducati tänaval asub 1926. aastal Antonio Cavalieri Ducati poolt asutatud Ducati mootorrataste tootja tehas ja muuseum. Ettevõte asutati algul raadiosidetehnoloogia uurimiseks ja tootmiseks, et tööstuslikult ära kasutada tema poja Adriano raadioringhäälingu pioneeri patente. 1946. aastal hakati tootma mootorrattaid. Esimene 48 kuupsentimeetrine ühesilindriline kahekäiguline mootorratas sai nime Cucciolo (kutsikas). 1975. aastal läks ettevõte Itaalia riigi kontrolli alla, sealt liikus ettevõte eraomandisse, kuni Ducati kaubamärgi omand 2006. aastal tagasi Itaaliasse tuli. 2012. aastal omandas Ducati Lamborgini ja praegu kuulub Ducati Audi kontserni. Oleks me Ducatidega tulnud, oleksime soodushinnaga piletid saanud.

Öömajale saime Sasso Marconi lähedal kenas villas. Robert tõi meile poest näksimist ja Lambruscot. Juba neli päeva Emilia Romgnas, aga pole veel oma lemmikveini Lambruscot joonud! Nüüd on see viga parandatud.

Hea lõhna tekitajad on ka tuvastatud - tähtjasmiin: