31.7.2012 Horvaatia reis vol 2

Eile alustasime hommikut Poola lõunapiirilt hommikul kell 9 ja päeva lõpetasime 12 tundi ja 559 km hiljem. Nii kui hommikul uksest välja astusime, hakkas vihma kallama ja panime kohe vihmariided selga. Neid saime päeva jooksul veel vähemalt 3l korral selga panna, sest enamus päevast pilvitas ja sadas. Poola on minu mälus alati sajune ja kõle. Saime hulganisti teetöid ja väikeste asulate läbimist "nautida". Korraks sattusime kogemata ühe linna raekoja platsile ning peale seda keerasime kolmekesi peateele BMW X5-le ette.

Õhtuks jõudsime Slovakkiasse ning panime oma telgi püsti järve kaldale kohas, mille leiab kaardilt üles Orlovi nime alt.Peale priimusel keedetud õhtusööki nautisid poisid sooja järvevett.

Et filmikaamera aku sai Poola lõunapoolseid teid filmides tühjaks, võtsin viimase voolu arvutist, et kaamerat laadida. Üldse kummitab meid pidev elektriprobleem, sest laadimist vajavad telefonid, GPSid, sidekomplektid, arvuti, filmikaamera ja fotokate akud.

Hommik võttis meid vastu järvele laskunud udu ja sooja päiksega. Uni oli sügav, kui välja arvata, et täpselt mu madratsi all telgi põhja alla oli üks putukas kinni jäänud, kes sealt meeleheitlikult välja püüdis saada :)

Tsiklid olid öösel ilusas kuuskedega palistatud looduslikus garaažis, kus ämblikud olid nad oma imepeenikese niidiga omavahel ära ühendanud :)

Et meil hommikusöögiks vett nappis, ei saanud me putru täna hommikul teha. Seepärast otsisime peale tankimist endale hommikusöögiks kena kohviku. See õnnestus meil suurepäraselt, sest sain seal imeodavalt maailma parimat pannkooki ja head kohvi peale viimati Läti Statoilis saadut. Samal ajal laadisime oma vidinad elektrit täis ja vaatasime eile filmitud materjali.

Peale hommikusööki võtsime suuna Tatrate poole. Kõrg-Tatrates näitas GPS 1200m üle merepinna. Nüüd juba on kurve, kus saab ennast arendada. Tsikliga sõites on palju aega oma mõtteid selgeks mõelda. Täna mägedes pausi ajal aga tsikli peal selitades leidsin ennast mõttelt: ise tulin siia... kodust hakkasin sõitma... ja jõudsin siia, Slovakkiasse, Kõrg-Tatratesse.. imelik... 

Lõunasöögi hankisime aja kokkuhoiu mõttes Lidlist, kust ma hankisin muu hulgas ka 2 reguleeritavat mutrivõtit, millega lootsin tagaratta võlli kiikede küljest lahti keerata, mis aga siiski ei õnnestunud, sest Motoaidas keerati need viimati kinni padrunvõtmega ja sellega saab mutrid väga kõvasti kinni keerata. Mingi jama on ketiga ja tunne on, et võll on kiikede ja ka keti suhtes viltu, aga ehk homme õhtul saab meie võõrustaja Robert selle üle vaadata.

Praegu pikutame Senicas hotellis, pestud ja söönud ning joome veini. Homme Austria Alpid ja õhtuks Kiefersfeldenisse.

29.07.2012 Horvaatia reis vol 1

Üleeile peale Jõgevatreffilt tulekut kuhjasin asjad ühte kokku ja hakkasin neid pakkima. Kõik asjad pidid ära mahtuma sabakohvrisse ja paagikotti. Kui ma vaatasin ruumi, millesse asjad mahtuma pidid ja asju, siis tundus asi algul isegi veidi kahtlane.

Veidike alla tunni pakkimist ja pilt on hoopis teine.

Pakitud asjade kõrval on riidehunnik, mis peaks hommikul selga minema. Välistemperatuuri arvestades tundub see hunnik kuidagi liiga suur.

Motomatkaja meigivarustus on enam kui tagasihoidlik.

Alustasime eile reisi Tartust kell 8:20 (üks reisikaaslane alustas tund varem Jõgevalt). Tund ja 20 minutit hiljem tankisime veel viimase paagitäie Eesti kütust ja ületasime Eesti - Läti piiri.

Esimese peatuse tegime Bauska Statoilis, Leedu piirist 20 km. Oma vana hea Statoili kohvi ja kaasavõetud pirukad sisse ning sõit võis jätkuda. Järgmine peatus 15:40 Kaunase lähedal.

Siis tegime veel ühe peatuse enne Mariampolet ning varsti jõudsimegi Poola. Nii kui Poola piiri ületasime, hakkas välku sähvima ja vihma tibutama. Parkisime ennast kogu täiega sihtpunktist Augustowist 50 km asuvasse bussipeatusse. Et vihm üle ei läinud, siis viskasime vihmariided selga, mis õigustas ennast ära, sest saime mitu korda sahmaka selga.

Augustowis võttis meid vastu vähemalt 4-5 km pikkune ummik, milles me arusaadavalt ei seisnud, sest tsikliga saab ikka väga imepisikestest kohtades läbi ronida ka siis kui su rattal on küljekohvrid. Kõige ees sõitis üks Poola vanamees, kes näitas ette kuidas käib. Sealt tekkis meile edaspidise reisi lihtsustamiseks väljend Poolat tegema - sõida eesolevatest autodest ükskõik mis kiirusel, ükskõik kas asulas või maanteel ükskõik kust kaudu mööda. Et Augustowy lähedal ühtegi majutust ette ei tulnud ning ilm ja tagumik sõitmiseks head, sõitsime kuni Bialystoki välja. Et ma juba Augustowys keerasin kütusekraani reservi peale ja sõitnud olime 80-90 km, siis tekkis väike tahtmine tankida. Tanklas selgus, et kütust mahub ainult 9l. Tundub, et mu rattal ongi enamus sõitu reservi peal, sest kütuseklappi ise näinuna oleks seda ju võinud arvatagi. Järjest rohkem hakkab tunduma, et mu ratta tõrkumise probleem võibki olla ainult lenksu ja sadula vahel. Loodetavastki see ongi nii.

Öömaja leidsime Podlaski vojevoodkonnas Bialystokist 20 km lõuna poole ühes hotelllis, kus on ka internet, mis võimaldabki mul praegust postitust teha. Kokku esimese päeva kilometraaž 760 km ja aega 13 tundi.  Mulle võiks nimeks panna "Tüdruk, kelle sabakohvri tuled vilguvad", sest mu sabakohvri kontakti andvad kinnitused tee konarustel hästi ei kontakteeru. Head ööd!

Algus

Kui ma 2010. aastal endale mootorratta juhtimisõiguse sain, siis ei olnud mul kindlat plaani, et nüüd hakkan kahel rattal maailma avastama. Juhtus aga nii, et sain tuttavaks Taivoga, kes oli juba sellisel viisil reisimisest pisiku saanud. Ta kutsus mind esiteks kaasa Tenerifele, kus rentisime tsiklid ja 5 päevaga sai Kawasaki ER-6-ga kurvitehnikat harjutatud 1000 km jagu. Eelmisel aastal aga pakkisime asjad ja võtsime Taivo ja Elvoga suuna Horvaatia poole ning saigi reis teoks. Rattaks oli siis Suzuki GSF 600S Bandit 600 kuubikuline. Kui tsiklisõit on selline pisike sõltuvust tekitav tegevus, siis motomatkamine on ikka tõsine puue. See, kuidas sa avastad uusi kohti, tunned vabadust liikumisest nii kaugele kui tahad, see kõik puhastab su hinge ja annab mõistusele puhkust. Nii kui reis läbi sai, olid mõtted juba uue reisi juures. Ajaarvamine käib nüüd reiside, mitte kalendriaastate järgi.

Sel aastal on samuti plaanis tsikliga veidi ringi reisida. Nagu ka eelmisel aastal, on ka sel aastal plaan reisist ülevaade anda blogi kaudu juba reisi ajal. Selleks, et reisikogemusi saaks jagada laiema hulga reisimuljete huvilistega, kolivad eelmise aasta veidi isiklikumas blogis pesitsevad postitused siia ning siia tulevad ka uued postitused. Head lugemist!

Elvo pilt eelmise aasta reisist Kõrg-Tatrates Slovakkias: